Foorum

tere,

Ehk oskab keegi veel nõu anda.
Lugu algas sellest postitusest:
http://www.beetle.ee/foorum/viewtopic.php?t=753

Kui käisin ülevaatusel ja selgus, et heitgaasides on HC kõrge. Oleks aimanud, poleks ülevaatusele läinudki, aga mootor liigub suhtliselt hästi.
Ja nagu eelmisele postitusele vastati, siis HC sisaldus näitab seda, et osa kütust jääb põlemata. Olgu veel täpsustuseks öeldud, et ka O2 sisaldus oli kõrge. Seega paistab tõesti, et põlemine ei ole kõige parem.

Peale ülevaatust ja vastukaja on tehtud järgmised asjad:
* vahetatud küünlad
* vahetaud küünlajuhtmed
* süüde sätitud
* silindrites surve mõõdetud (kõigis sama surve, vist oli 9.8. Vaido ehk mäletab, kui mäletab.)
* karpades on üle käinud üks töömees (kel polnud küll vaakumiga sünkrooni ajajat, aga midagi ta tegi). Sama töömehega koos sai käidud ka ülevaatuspunktis heitgaase mõõtmas, kuid katsetustest hoolimata (süüte hilisemaks keeramine, ka karterituulutuse lahti võtmine, pöörete üles ajamine) ei õnnestunud HC'd alla 1700 saada (lubatud on 1000). Samas CO on ülimadal (umbes 0.4).

Ja endiselt on nii, et kui töötavalt mootorilt 3. küünlalt maha võtta juhe, siis ei muutuks nagu midagi. See 3. küünal ise on sellist "nägu", et säde seal on (olen ka nii proovinud, et sinna juhtme otsa niisama küünla pannud. Säde olemas.), märg ka ei ole. Normaalne kollane-beez.

Ehket... oskab keegi veel soovitada, mida teha või sättida? Või milles viga?

Muidu, kui sõita, siis liigub edasi päris hästi (eriti kiirendaja ma ei ole, aga liigub normaalselt), maanteel 90-100 saavutada pole probleem. Üle 100 pole väga proovinud ajada. Tühikäigul tuksub peaaegu ühtlaselt. Väike vibratsioon on muidugi sees. Aga välja ei sure ja ei "turtsu".

tänan vastuste eest juba ette...

mis aasta mootor on?
et kui on hilisem variant, siis äkki mõni hüdrotõukur nöögib ja ei tee klappi kinni-lahti nagu vaja?

Aijah. Olen "osav" postitaja, ei märkinud mootorit.
Bussi enda väljalase on 1978, mootori tüüp peaks olema 1979 aasta oma (nagu neid tehakse, et järgmise aasta mudel tuleb käesoleva aasta teises pooles).

Mootori maht 2.0. Mootori koodi saan järgi vaadata, kui ise garaazi satun.

'79 mootor on juba kindlalt hüdrotõukuritega.
Mingi variant ju on, et mõni neist ei toimi väiksematel pööretel nagu vaja. Suurematel pööretel on õlisurve ka suurem ja siis käitub paremini. Mitte et nüüd julgeks oma peanuppu selle teooria eest pakule panna...

Kogesin ka oma bussil hüdrotõukuri probleemi.

hei,

Kontrollitud mootori number. Algab tähekombinatsiooniga CJ.

Ma praegu ei suuda leida interneti avarustest seda, mida see CJ tegelikult tähendab...

jagan siis infot:

Case Prefix - CJ
Original Application - '76-'79 VW Transporter
Compression Ratio - no information
Horsepower / Torque - 70hp
Notes/Comments - European market, solid lifter. dual carb.

Nojah. Aga nagu näha, pole minu bussi mootoril hüdrotõukureid...

Et mis siiski võiks olla viga?

võin veel vihjeks niipalju öelda, et proovisime peale panna minu bussilt karpat (minu masin siis töötab suht äste), aga tulemus endiselt sama. seega karpat väga süüdistada ei tuleks... vist

tõukurite tüüp tasuks igaks juhuks mootori juures üle kontrollida. lihtsalt kindluse mõttes või nii.

Käisin siis ka mootori juures kukalt sügamas. Tõepoolest, tühikäigul käib 3-1/2 silindriga, aga suurematel pööretel töötavad juba kõik. Nii et probleem ainult ülevaatusega, mitte praktilise kasutusega. Tõukurid on jah jäigad, mitte hüdraulilised, aga äkki peaks klapivahed igaks juhuks üle kontrollima. Ja veel - ehk tasuks teha üks korralik maanteesõit (20-30 km), et mootor korralikult kuumaks läheks ja vaadata kas see muudab midagi. Muidugi jah, kui ülevaatus tegemata, siis on siin omad agad.

ehk saab mingi silinder lisaõhku ja tõrgub seetõttu madalatel pööretel? Diagnoosida saab eetrit sisselaske torude/kollede ligi lastes - kui kusagil tööle mõjub, on sääl auk.

lihtsalt idee - neid kulub ilmselt võimalikult erinevaid hulgim

Jah, sisselaske leke ja lisaõhk võiks olla küll teema, mida üle kontrollida. Näiteks võtta pidurivõimendi voolik ära ja panna punn asemele ja vaadata, kas muutub midagi.

okei. proovin esimese võimalusel.

Eetrit olen muidu lasknud hiljuti karpa jalgadele ja natukene ta isegi mõjus. Kuigi ma ei ole kindel, kas see oli sellest, et eeter tabas karpat ja võimalikke hoovastikke karpa peal ja siis pöörded üles poole läksid. Aga minu mõistus ütleb, et kui ka õhku juurde saadakse, siis peaks see mõlemale silindrile mõjuma.

Aga üritan lasta eetrit ka alla poole ehk sinna, kus sisselase mootorini jõuab.

Pidurivõimendi vooliku ära võtmine: mis juhtuma peaks?
Proovin seda trikki kindlasti.

saar kirjutas:Pidurivõimendi vooliku ära võtmine: mis juhtuma peaks?
Proovin seda trikki kindlasti.

pidurivõim ja selle toru on ka võimalikud lekkekohad. kuigi jah, see peaks siis mõlemale silindrile mõjuma