Vw Käfer 74'
Postitatud: P Juul 31, 2016 4:04 pm
Tere kõigile kõigepealt. Juhtus minuga siis selline ootamatu lugu et sain ka lõpuks ühe põrnika kodustatud Hoogu selleks olen juba mitu aastat võtnud, vahepeal mitu korda asi soiku vajunud, siis jälle pilte netiavarustes silmitsedes isu tekitatud. Ühel tavalisel juulikuu neljapäeval hakkas see lumepall aga mäest alla veerema......
21 juuli (neljapäev) õhtul, peale tööd rahulikult kodus teleka ees lebotades, sain oma telefoni ühe müügikuulutuse lingi, mille saatis mulle mu sõber. Seal seisis et otsitakse Põrrale uut armastavat omanikku ja sooja kodu. Noh ta saadab mulle igasugu rimakate kuulutusi ikka aegajalt, seetõttu silmitsesin kiiresti sellegi kuulutuse läbi ning vaatasin siis telekat edasi. Mõne aja pärast tunnen, et hing hakkab rahutuks muutuma kuidagi. Algul ei saanud aru ja eirasin seda tunnet. Vaatan telekat edasi ja no ei anna rahu enam hing. Võtsin telefoni uuesti ja hakkasin siis seda Põrra müügikuulutust lähemalt ka uurima. Jutt oli väga mõistlik ja piltidelt tundus ka täitsa viisakas teine. Ainuke asi et mootorit pole enam peal, aga pidi asendusmootori kaasa saama. Mõtlesin siis helistada ja uurida natuke selle kohta, sest hind tundus uskumatult hea sellises seisukorras Põrra kohta. peale veerandtunnist lobisemist siis lubasin paar päeva seedida asja ja uuesti teada anda. Kell oli selleks ajaks juba poole 8 peale tiksunud õhtul. Hakkasin siis uurima et mis variandid ära toomisele oleksid. Oma peas genereerisin optimaalseimaks variandiks kutsikaga koju tuua. Teadsin et peale kuute juba asutused kinni (lisainfoks, et elan Märjamaal) aga hakkasin ikka huvi pärast vaatama kutsika rentimise võimalusi. Ei teagi miks. Ja avastan järsku et pealinnas kella 9-ni kutsikas saadaval. Uurisin sõbralt mis ta arvab ühest väikesest reisikesest Lõuna-Eestisse. Pikemalt mõtlemata oli ta nõus. Siis tegin teise kõne ja leppisin kokku et täna rendin kutsika ööpäevaks. Ehk samal õhtul veel! Ja sellest hetkest ma oma hinge saatanale müüsin.
Edasi hakkas see lumepall väga kiiresti veerema. Sõitsin pealinna. Võtsin selle kutsika ja hakkasin sõpra ootama, kuna enda autoga ei saa vedada. Kell oli 9. Sõpra ootasin tund aega, kuna tal tuli üks asjatoimetus vahele. Selle ootamise käigus suutsin veel viis korda müügikuulutust uurida, pilte uurida, Vahepel sai ka omanikuga kokku lepitud et täna tuleme vaatama. Hakkasin alles siis süvenema et kus täpsemalt asub. Asus Räpina ligidal. Toksin selle sihtpunkti siis GPS-i ja sain shokeeriva üllatuse osaliseks. Distants 261km ja Pihkva järve äärde. Kuna kohalejõudmise ajaks näitas pool 2 öösel, pidasin viisakaks ka omanikku teavitada sellest ja natuke nõu pidada. Selgus et kuna huvilisi Põrra vastu oli juba palju, pidi hakkama teatud riske võtma, kuna asi nägi tõesti hea välja. Leppisime omanikuga siis kokku et jõuan millal jõuan, et ta on nõus ootama. Sõber jõudis lõpuks pool 11 õhtul Nõmmele, kohta, kus ma teda ootasin. Edasi kulus 15 minutit teisaldatava kärukonkus paigaldamisele. Nagu aega oleks veel küllaga! Hakkasime siis tandemina liikuma, sõber kutsikaga ees, ja mina järgi. veerand 12 olime lennujaama juures ja suundumas Tartu poole, peas vaid Põrra.... Kuna Põrra ja minu sihtkohaks pidi saama Märjamaa. oli kõige mõistlikum minul oma autoga sõita kuni Imavere ristini ning see sinna tee äärde jätta. edasi läksime sõbra autoga.
Aeg muudkui tiksus armutult, ja üha rohkem kilomeetreid seljataha jäi. Unigi hakkas juba silma tikkuma kui lõpuks tuli silt: Räpina. Nüüd oli jäänud lõpusirge, mis oli tegelikult alles pool kogu teekonnast. Pinge aina kasvas. Lõpuks veerand kolm reede öösel jõudsime hoovi peale, kus juba Põrra oma suurte silmadega meid ootamas oli prožektori valguses. Paar pilti ka vahelduseks:
Jah need emotsioonid seda autot nähes olid head. Esmamulje tundus ikka VÄGA hea. Kartsin et põhi mäda ja värkki, aga tuli välja et kere täiesti korras. Ainus läbiv auk on varuratta all 5x5cm. Põhi näeb välja nagu tänapäeva autol. Sisu on ilusaks tehtud, st istmed õmmeldud ja puhtad vaibad sees ja üldine salongi olukord väga hea. Terve põhi ja kere pigimattidega kaetudki. Kuuris ootamas olid veel laiad veljed ja igasugu mootoriosi pluss siis komplektne mootor, mis pidi vahele minema. Sai siis leping sõlmitud ja 700 Euroga sai kogu kompott minu omaks. Kusjuures neile oldi juba helistatud ja taheti rohkem raha pakkuda, aga kuna me olime juba nii kaugel omadega, olid omanikud väga mõistlikud ja hoidsid Põrra meile. Asjade pealelaadimise käigus hakkas juba vaikselt hommik koitma, uni oli nagu käega pühitud. Nõks peale nelja asusime selle laadungiga teele siis. Meel oli hea hoolimata sellest, et kell 9 pidin tööl olema. Lguses arvestasin et saan ikka paar tundi magadagi lõpuks. Reede hommik kell 4:39
Tagasi Sõit kulges aga arvatust palju pikemaks. Esiteks juba liikumiskiirus oli oluliselt aeglasem, Teiseks pidi pidevalt koormarihmasid kontrollima, sest Tartus sees Põrra kepsles nagu väike talleke. Kolmandaks pidi niisama vahepeal tuulutama, et Unemati maha ei niidaks. Vahepeal oli kell kuskil veerand 7 paiku jõudnud, jõudsime tagasi Imavere risti, kus ootas mu enda auto. Sealt edasi suundusime Türi poole. Vahepeal hakkas vihma ka sadama. Julgestasin taga sest ka kutsika tuled lõpetasid koostöö (see käru oli üldse üks logu) Kell 6:52
Kell muudkui käis armutult edasi ja vahepeal oli juba kahtlus, et tööle õigeks ajaks ei jõuagi. Aga lõpuks Märjamaale (tegelikult 10 km eemale maakoju) jõudsime 8 paiku hommikul. Kiiresti Põrra treilalt maha, staff juhtautost maha (mis oli maast laeni täis kusjuures ja samuti oli Põrra täitsa asju täis topitud). Ja sõber pani tagasi Tallinna kutsikaga ja mina jõudsin 8.55 tööle rahulikult nagu iga päev. Päikest Teile ja mõned pildid veel:
Edit: uurisin natuke ajalugu ka, ja tuleb välja, et too sama auto on kunagi Keila kandis figureerinud ja siinse klubi 2000 aasta ürituste paaril pidil isegi. Keila laat 2000: Mõisatuur 2000:
21 juuli (neljapäev) õhtul, peale tööd rahulikult kodus teleka ees lebotades, sain oma telefoni ühe müügikuulutuse lingi, mille saatis mulle mu sõber. Seal seisis et otsitakse Põrrale uut armastavat omanikku ja sooja kodu. Noh ta saadab mulle igasugu rimakate kuulutusi ikka aegajalt, seetõttu silmitsesin kiiresti sellegi kuulutuse läbi ning vaatasin siis telekat edasi. Mõne aja pärast tunnen, et hing hakkab rahutuks muutuma kuidagi. Algul ei saanud aru ja eirasin seda tunnet. Vaatan telekat edasi ja no ei anna rahu enam hing. Võtsin telefoni uuesti ja hakkasin siis seda Põrra müügikuulutust lähemalt ka uurima. Jutt oli väga mõistlik ja piltidelt tundus ka täitsa viisakas teine. Ainuke asi et mootorit pole enam peal, aga pidi asendusmootori kaasa saama. Mõtlesin siis helistada ja uurida natuke selle kohta, sest hind tundus uskumatult hea sellises seisukorras Põrra kohta. peale veerandtunnist lobisemist siis lubasin paar päeva seedida asja ja uuesti teada anda. Kell oli selleks ajaks juba poole 8 peale tiksunud õhtul. Hakkasin siis uurima et mis variandid ära toomisele oleksid. Oma peas genereerisin optimaalseimaks variandiks kutsikaga koju tuua. Teadsin et peale kuute juba asutused kinni (lisainfoks, et elan Märjamaal) aga hakkasin ikka huvi pärast vaatama kutsika rentimise võimalusi. Ei teagi miks. Ja avastan järsku et pealinnas kella 9-ni kutsikas saadaval. Uurisin sõbralt mis ta arvab ühest väikesest reisikesest Lõuna-Eestisse. Pikemalt mõtlemata oli ta nõus. Siis tegin teise kõne ja leppisin kokku et täna rendin kutsika ööpäevaks. Ehk samal õhtul veel! Ja sellest hetkest ma oma hinge saatanale müüsin.
Edasi hakkas see lumepall väga kiiresti veerema. Sõitsin pealinna. Võtsin selle kutsika ja hakkasin sõpra ootama, kuna enda autoga ei saa vedada. Kell oli 9. Sõpra ootasin tund aega, kuna tal tuli üks asjatoimetus vahele. Selle ootamise käigus suutsin veel viis korda müügikuulutust uurida, pilte uurida, Vahepel sai ka omanikuga kokku lepitud et täna tuleme vaatama. Hakkasin alles siis süvenema et kus täpsemalt asub. Asus Räpina ligidal. Toksin selle sihtpunkti siis GPS-i ja sain shokeeriva üllatuse osaliseks. Distants 261km ja Pihkva järve äärde. Kuna kohalejõudmise ajaks näitas pool 2 öösel, pidasin viisakaks ka omanikku teavitada sellest ja natuke nõu pidada. Selgus et kuna huvilisi Põrra vastu oli juba palju, pidi hakkama teatud riske võtma, kuna asi nägi tõesti hea välja. Leppisime omanikuga siis kokku et jõuan millal jõuan, et ta on nõus ootama. Sõber jõudis lõpuks pool 11 õhtul Nõmmele, kohta, kus ma teda ootasin. Edasi kulus 15 minutit teisaldatava kärukonkus paigaldamisele. Nagu aega oleks veel küllaga! Hakkasime siis tandemina liikuma, sõber kutsikaga ees, ja mina järgi. veerand 12 olime lennujaama juures ja suundumas Tartu poole, peas vaid Põrra.... Kuna Põrra ja minu sihtkohaks pidi saama Märjamaa. oli kõige mõistlikum minul oma autoga sõita kuni Imavere ristini ning see sinna tee äärde jätta. edasi läksime sõbra autoga.
Aeg muudkui tiksus armutult, ja üha rohkem kilomeetreid seljataha jäi. Unigi hakkas juba silma tikkuma kui lõpuks tuli silt: Räpina. Nüüd oli jäänud lõpusirge, mis oli tegelikult alles pool kogu teekonnast. Pinge aina kasvas. Lõpuks veerand kolm reede öösel jõudsime hoovi peale, kus juba Põrra oma suurte silmadega meid ootamas oli prožektori valguses. Paar pilti ka vahelduseks:
Jah need emotsioonid seda autot nähes olid head. Esmamulje tundus ikka VÄGA hea. Kartsin et põhi mäda ja värkki, aga tuli välja et kere täiesti korras. Ainus läbiv auk on varuratta all 5x5cm. Põhi näeb välja nagu tänapäeva autol. Sisu on ilusaks tehtud, st istmed õmmeldud ja puhtad vaibad sees ja üldine salongi olukord väga hea. Terve põhi ja kere pigimattidega kaetudki. Kuuris ootamas olid veel laiad veljed ja igasugu mootoriosi pluss siis komplektne mootor, mis pidi vahele minema. Sai siis leping sõlmitud ja 700 Euroga sai kogu kompott minu omaks. Kusjuures neile oldi juba helistatud ja taheti rohkem raha pakkuda, aga kuna me olime juba nii kaugel omadega, olid omanikud väga mõistlikud ja hoidsid Põrra meile. Asjade pealelaadimise käigus hakkas juba vaikselt hommik koitma, uni oli nagu käega pühitud. Nõks peale nelja asusime selle laadungiga teele siis. Meel oli hea hoolimata sellest, et kell 9 pidin tööl olema. Lguses arvestasin et saan ikka paar tundi magadagi lõpuks. Reede hommik kell 4:39
Tagasi Sõit kulges aga arvatust palju pikemaks. Esiteks juba liikumiskiirus oli oluliselt aeglasem, Teiseks pidi pidevalt koormarihmasid kontrollima, sest Tartus sees Põrra kepsles nagu väike talleke. Kolmandaks pidi niisama vahepeal tuulutama, et Unemati maha ei niidaks. Vahepeal oli kell kuskil veerand 7 paiku jõudnud, jõudsime tagasi Imavere risti, kus ootas mu enda auto. Sealt edasi suundusime Türi poole. Vahepeal hakkas vihma ka sadama. Julgestasin taga sest ka kutsika tuled lõpetasid koostöö (see käru oli üldse üks logu) Kell 6:52
Kell muudkui käis armutult edasi ja vahepeal oli juba kahtlus, et tööle õigeks ajaks ei jõuagi. Aga lõpuks Märjamaale (tegelikult 10 km eemale maakoju) jõudsime 8 paiku hommikul. Kiiresti Põrra treilalt maha, staff juhtautost maha (mis oli maast laeni täis kusjuures ja samuti oli Põrra täitsa asju täis topitud). Ja sõber pani tagasi Tallinna kutsikaga ja mina jõudsin 8.55 tööle rahulikult nagu iga päev. Päikest Teile ja mõned pildid veel:
Edit: uurisin natuke ajalugu ka, ja tuleb välja, et too sama auto on kunagi Keila kandis figureerinud ja siinse klubi 2000 aasta ürituste paaril pidil isegi. Keila laat 2000: Mõisatuur 2000: