'65
Postitatud: K Veebr 26, 2014 12:49 pm
Tervis!
pea 2 aastat pole ma oma põrnika(te) osas sõna võtnud.
räägiks rohelise T1 asemel sinisest ja '66 asemel '65-st. Sellest, mis juba pea 6a tagasi mu rohelisele põrnikale pikas plaanis vajaliku 6V tehnika doonoriks soetatud sai. Suht nutuse kerega, millesse ma esiti isegi väga suhtuda ei osanud - et kas seda annab tegelikult veel autoks nimetada või pigem mitte. Lootsin, et ikka annab.
taustast.
pärast pea 5-aastast "pausi" on mul nüüd aega neljarattalistega põhjalikumalt tegeleda. Prioriteedijärjekorra esimene (pikalt veninud) kulgur on praeguseks enam-vähem ning ka talveralli läbi sõitnud. Nimistus teisel kohal oleval on suurim mure ehk põhi tehtud ning märtsis või hiljemalt aprillis saab selliseks, nagu ta jääb - ülevärvimiseks ei lähe, aga kere saab hea. See masin on mul "talvemasin".
asjad edenevad ning kui hoog üleval, tuleb takka anda. Saab kuklas toksivate asjadega rahu teha. Küsimus oli, millele anda takka. Kas võtta plaani lihtsamad asjad ehk:
A) GSI "ninatõste", nn pinnakast edevam värv ning kardetavalt masinat vaevava oopelite C20XE "porous headi" haiguse (õli imbumine läbi mikropragude veesärki) + tüsistuste ravi
B) sõidetava, aga mitte päris värske väljanägemisega rohelise põrnika osandamine + ülevärv (ok - pisuke keevitus kah, aga tõesti väga väike!) + jupiuuendus
...või tõsisem ehk:
C) järgmisel aastal poolesajandiliseks saav sinine oksiidihunnik kui tõsisem (kere-)projekt
kuna üks kasutatav põrnikas võiks ikka olla ning variant B puhul tahab roheline ühtlasi muutuda valgeks, saada 6V el süsteemi ning muu algupärase, siis võiks C juhtuda enne B-d. "Masin C" ei muutu ka seistes paremaks ning teatud seisust alates on kere mädanemine teadupärast eksponentfunktsioon ajast. See masin on "selles teatud seisus"... Töömahu poolest on C muidugi "ohtlikuim" ning tõttöelda ei oska / julge ma prognoosida ei nn töötunnihunnikut ega aega, millal need tunnid masina jaoks leitud ja kulutatud on. Tegu on ikkagi (ühe) hobiga, mille puhul "veri ninast väljas"-tüüpi lähenemine pole päris ok. Edeneb, kui edeneb ja valmib, kui valmib
C-mõtte poole kisuvad viimasel ajal Indreku parendatud tehniliste omadustega '66 ning praktiliselt "aitäh" eest pakutav taastatav põhi. Lisaks võiks nii mu '65 kui '66 oma ukse ees olevaid poolesajandilisteks juubeliteks viisakad olla.
niiet asun atra seadma '65 taastamiseks. Kontseptsiooniga teha ta väljast algupäraseks, salongi poolt mugandatuks (kasutades materjale, mida ei pea tikutulega taga ajama ja-või paksude rahapatakate eest soetama) ning tehniliselt selliseks, et ei jääks liikluses väga jalgu. Ajakulu jääb tundide näol loodetavasti kolmekohaliseks. Rahakulu eerode näol saab ilmselt ikka neljakohaline olema, aga esimene number on loodetavasti ikka "üks". Oleneb, kui suured hunnikud nn poekaupa tarvilikuks osutuvad.
tõttöelda on sinise kere nii hull, et ei vääriks taastamist, kui tal ei oleks ajalugu, mis mu silmis on ühtkomateist väärt:
- Põrnikaklubi fotoalbum algab aastaga 1994 ja seal on täitsa pikslitena talletunud. Ehk siis põrnik on pikemaajaline eestimaalane. Kui pikk täpselt, ei teagi. Eelmise passi väide Eesti esmaregistreerimisest aastal 1965 ei ole vast tõene...
- eelmine omanik on Jaanus Nõgisto
masina ajaloo kohta on teadmameeste (ja -naiste!) pajatused väga teretulnud!
pilte.
kaugem möödanik ehk põrnikaklubi aasta 1994 Hiiumaal:
lähiminevik ehk tulemine mu sõbra juurde - aastal 2008:
eilne päev ehk 25 veebruar 2014. See ei ole madaldus:
25 veebruar 2014 - ühe tõstega kaks ratast õhus. Niiet kere ei ole päris puhas oksiid:
(kartsin, et üht ratast tõstes ainult see ratas tõusebki. Mis oleks suht kole. Praeguses kohas on masin liikumatult seisnud 3..4 aastat. Eelmised 2..3a sai teda ikka liigutatud. Praegusesse kohta sai põhja kaitseks auto alla paksud vineerplaadid pandud. Teadupärast mädandab aastaid seisvaid masinaid maaniiskus.)
2014 veebruar - vasakult paremale hobuserevolutsioon ehk teh passide järgi 25kW, 50kW ja 169kW:
nagu viitasin, siis masina ajaloo lahkamine on teretulnud. Kuu või kahe pärast käärime käised üles ning asun "vahutamise" asemel tegudele. Kui mitte varem, siis selle aja eel asume ka loodetavasti "grupiviisiliselt" siin teemas plaanima, kuidas täpselt masinale läheneda.
seniks on ka teretulnud viited sellele, kui keegi kas väiksema või suurema kopika eest mul eeldatavalt vajaminevaid kereosi kaubelda soovib. Eeldatavalt ei piirdu jutt ainult kereosadega - nt paistis rattakoopast, et tagumise torsiooni ots on ühelt poolt lausa läbimäda. Võimalik, et isegi "karmimast rauast sillaosad" tahavad vahetamist saada.
Teet
pea 2 aastat pole ma oma põrnika(te) osas sõna võtnud.
räägiks rohelise T1 asemel sinisest ja '66 asemel '65-st. Sellest, mis juba pea 6a tagasi mu rohelisele põrnikale pikas plaanis vajaliku 6V tehnika doonoriks soetatud sai. Suht nutuse kerega, millesse ma esiti isegi väga suhtuda ei osanud - et kas seda annab tegelikult veel autoks nimetada või pigem mitte. Lootsin, et ikka annab.
taustast.
pärast pea 5-aastast "pausi" on mul nüüd aega neljarattalistega põhjalikumalt tegeleda. Prioriteedijärjekorra esimene (pikalt veninud) kulgur on praeguseks enam-vähem ning ka talveralli läbi sõitnud. Nimistus teisel kohal oleval on suurim mure ehk põhi tehtud ning märtsis või hiljemalt aprillis saab selliseks, nagu ta jääb - ülevärvimiseks ei lähe, aga kere saab hea. See masin on mul "talvemasin".
asjad edenevad ning kui hoog üleval, tuleb takka anda. Saab kuklas toksivate asjadega rahu teha. Küsimus oli, millele anda takka. Kas võtta plaani lihtsamad asjad ehk:
A) GSI "ninatõste", nn pinnakast edevam värv ning kardetavalt masinat vaevava oopelite C20XE "porous headi" haiguse (õli imbumine läbi mikropragude veesärki) + tüsistuste ravi
B) sõidetava, aga mitte päris värske väljanägemisega rohelise põrnika osandamine + ülevärv (ok - pisuke keevitus kah, aga tõesti väga väike!) + jupiuuendus
...või tõsisem ehk:
C) järgmisel aastal poolesajandiliseks saav sinine oksiidihunnik kui tõsisem (kere-)projekt
kuna üks kasutatav põrnikas võiks ikka olla ning variant B puhul tahab roheline ühtlasi muutuda valgeks, saada 6V el süsteemi ning muu algupärase, siis võiks C juhtuda enne B-d. "Masin C" ei muutu ka seistes paremaks ning teatud seisust alates on kere mädanemine teadupärast eksponentfunktsioon ajast. See masin on "selles teatud seisus"... Töömahu poolest on C muidugi "ohtlikuim" ning tõttöelda ei oska / julge ma prognoosida ei nn töötunnihunnikut ega aega, millal need tunnid masina jaoks leitud ja kulutatud on. Tegu on ikkagi (ühe) hobiga, mille puhul "veri ninast väljas"-tüüpi lähenemine pole päris ok. Edeneb, kui edeneb ja valmib, kui valmib
C-mõtte poole kisuvad viimasel ajal Indreku parendatud tehniliste omadustega '66 ning praktiliselt "aitäh" eest pakutav taastatav põhi. Lisaks võiks nii mu '65 kui '66 oma ukse ees olevaid poolesajandilisteks juubeliteks viisakad olla.
niiet asun atra seadma '65 taastamiseks. Kontseptsiooniga teha ta väljast algupäraseks, salongi poolt mugandatuks (kasutades materjale, mida ei pea tikutulega taga ajama ja-või paksude rahapatakate eest soetama) ning tehniliselt selliseks, et ei jääks liikluses väga jalgu. Ajakulu jääb tundide näol loodetavasti kolmekohaliseks. Rahakulu eerode näol saab ilmselt ikka neljakohaline olema, aga esimene number on loodetavasti ikka "üks". Oleneb, kui suured hunnikud nn poekaupa tarvilikuks osutuvad.
tõttöelda on sinise kere nii hull, et ei vääriks taastamist, kui tal ei oleks ajalugu, mis mu silmis on ühtkomateist väärt:
- Põrnikaklubi fotoalbum algab aastaga 1994 ja seal on täitsa pikslitena talletunud. Ehk siis põrnik on pikemaajaline eestimaalane. Kui pikk täpselt, ei teagi. Eelmise passi väide Eesti esmaregistreerimisest aastal 1965 ei ole vast tõene...
- eelmine omanik on Jaanus Nõgisto
masina ajaloo kohta on teadmameeste (ja -naiste!) pajatused väga teretulnud!
pilte.
kaugem möödanik ehk põrnikaklubi aasta 1994 Hiiumaal:
lähiminevik ehk tulemine mu sõbra juurde - aastal 2008:
eilne päev ehk 25 veebruar 2014. See ei ole madaldus:
25 veebruar 2014 - ühe tõstega kaks ratast õhus. Niiet kere ei ole päris puhas oksiid:
(kartsin, et üht ratast tõstes ainult see ratas tõusebki. Mis oleks suht kole. Praeguses kohas on masin liikumatult seisnud 3..4 aastat. Eelmised 2..3a sai teda ikka liigutatud. Praegusesse kohta sai põhja kaitseks auto alla paksud vineerplaadid pandud. Teadupärast mädandab aastaid seisvaid masinaid maaniiskus.)
2014 veebruar - vasakult paremale hobuserevolutsioon ehk teh passide järgi 25kW, 50kW ja 169kW:
nagu viitasin, siis masina ajaloo lahkamine on teretulnud. Kuu või kahe pärast käärime käised üles ning asun "vahutamise" asemel tegudele. Kui mitte varem, siis selle aja eel asume ka loodetavasti "grupiviisiliselt" siin teemas plaanima, kuidas täpselt masinale läheneda.
seniks on ka teretulnud viited sellele, kui keegi kas väiksema või suurema kopika eest mul eeldatavalt vajaminevaid kereosi kaubelda soovib. Eeldatavalt ei piirdu jutt ainult kereosadega - nt paistis rattakoopast, et tagumise torsiooni ots on ühelt poolt lausa läbimäda. Võimalik, et isegi "karmimast rauast sillaosad" tahavad vahetamist saada.
Teet