Vahejuhtum raamlaagriga

õpetused, nipid, kogemused, küsimused, vastused, probleemid, lahendused

kõik, mis pole konkreetselt mudeli kohta käivad teemad

Moderaator: ingmar

Vasta
Kasutaja avatar
Mart
"know-how"
"know-how"
Postitusi: 334
Liitunud: E Dets 08, 2003 12:44 pm
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Vahejuhtum raamlaagriga

Postitus Postitas Mart »

Lugu siis selline, et ehitasin mitu aastat oma bussile uut mootorit (tavaline 2,0 type4). 2010 aasta suvel oli asi lõpuks niikaugel, et mootor oli peal ja esimesed proovisõidudki tehtud. Võtsin juba hoogu, et ülevaatusele minna, kui ühel proovisõidul hakkas mootorist kostma üha valjenevat kõlinat. Kahtlustasin esialgu muidugi klapimehhanismi ja hakkasin ükshaaval hüdrotõukureid vahetama, aga ei midagi. Ega jäänudki muud üle kui mootor maha ja uuesti laiali. Kuna kolin tuli alati sisse mõned minutid pärast käivitamist, võis oletada, et kusagil väntmehhanismis tekib mootori soojenedes ja õlirõhu langedes mingite pindade vahel soovimatu kontakt. Kolbide, klappide ja kepsulaagrite juures midagi ebatavalist aga ei leidnud ja kuna prioriteedid siirdusid mujale, siis jäi asi kaheks aastaks sinnapaika. Mõni nädal tagasi soendasin projekti uuesti üles ja võtsin mootoriploki pooleks. Keskmise raamlaagri pindu vaadates võib üsna kindlalt öelda, et kolina allikas on just seal:

Pilt

Pilt

Veider on just see asümmeetria - ühe poole pind on korras, samas kui teisel pool oleks nagu kuivale jäänud. Ploki raamlaagrid tunduvad olevat ühes mõõdus ja ühel joonel (niipalju kui käepäraste vahenditega mõõta õnnestus), saalede headuse kohta ei oska midagi öelda. Defektne väntvõll on esmapilgul kõige ebatõenäolisam (ja ka kõige ebameeldivam) variant, aga just sealt õnnestus leida väike, kuid siiski mõõdetav anomaalia. Näib, et väntvõlli laagripinnad on tiba mõõdust väljas ja ka tiba koonilised: liugepinna ühes otsas on läbimõõt 54,73 ja teises otsas 54,74 mm (peaks vist olema igal pool 54,75). Mul pole mootoriehituses niipalju kogemust, et öelda, kas need mõnesajandikulised hälbed võivad põhjustada selliseid tagajärgi, aga puht-loogiliselt seletaks see asümmeetrilist kulumist küll. Saale keskelt õlikanalist liigub õli eelkõige sinnapoole, kus väiksem takistus (suurem lõtk) ja teine pool võib jääda kuivale. Lasin vända lihvida korraliku reputatsiooniga töökojas (Tallinnas Lõvipargi juures, kus praegu on restorani köök) ega pidanud tookord vajalikuks nende tööd kuigi põhjalikult üle kontrollida.
Nüüd on siis paras hetk kukalt kratsida ja mõelda, mis edasi teha.
Tõeline auto sõidab ilma veeta!
Kasutaja avatar
jeff01
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 917
Liitunud: P Aug 03, 2008 8:32 pm
Asukoht: Tartu

Re: Vahejuhtum raamlaagriga

Postitus Postitas jeff01 »

Keskelt pooleks käivate mootoritega on sellised mured ka siis kui neid mootoreid 10x kokku oled ladunud. Asi on selles, et puuduvad vahendid ploki vändaliini sirguse ja läbimõõdu erinevuste kontrollimiseks. type 1 mootoritega on asi veel 10x valusam sest need kuluvad kiiremini, nendega on rohkem sõidetud ja kuna neile on olnud remontmõõte rohkem saada siis on igasugust porri tehtud....ei taha meenutadagi viimast mootoritegu.

sinu 100ndikune erinevus seda jama ei põhjustanud kuid on vaid ühe poole kulumises süüdi küll.....
soovitan vända kohe treipinki panna, pakun et on kukkumisest või millestki kõveraks läinud. Keerad käega ringi ja mõõdad padruni ekstsenrilisuse, märgid kõrgeima koha peale ja jätad numbri meelde, siis teraviku poolt sama ja siis keskelt (Miks kohe keskelt ei saa mõõta seisneb selles, et kõik pingid viskavad veits kuid kui mõlemast otsast kah mõõta ja koht ära märkida saab keskkoha viskamise enamvähem teada küll.

Ps. mul on täiest uus 1800 se vänt üle....õlipaberis.
Vasta