VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Sõidad millegagi ringi? Kuuri all vedeleb veel 2 luukeret? Tee pildid, riputa üles, kirjuta jutt juurde et kust said, miks said, mida edasi teed jne...

Moderaator: ingmar

Kasutaja avatar
uno
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 409
Liitunud: E Mär 26, 2012 2:15 pm
Asukoht: Tallinn, Muuga

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas uno »

Soomes sõbrad tegid vasktorust pihustitorud.
Aga kuidas need vastu pidasi, ei te öelda :)
Brick
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 212
Liitunud: L Jaan 07, 2012 12:37 pm
Asukoht: Hiidland

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas Brick »

Lihtsalt balloonipõleti jääb vist lahjaks? Kui gaasipitsiga toru punaseks ajad, alles siis näed kui pikalt ta tegelikult lõhki on. Ja jootmiseks müüakse spetsiaalse seguga vase(hõbeda) joodisevardaid - need nakkuvad väga hästi. Aga võid ju ka panna paremad torud mõne teise masina pealt - otsad/mutrid on neil enamuses samad. Ma panin enda omale nt. Mazda 323 toru, mis garaazis vedeles.
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

see põleti, mis mul, sellega küünlaid punaseks aetud,pisike vidin pika ballooni otsas, asi siis see toru punaseks saada, peab siis hakkma otsima, kus saab neid
vase/hõbeda pulkasid ja youtubest walktroughte :)
Teet
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 749
Liitunud: R Juun 09, 2006 7:43 pm
Asukoht: Jälgimäe, Saku vald

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas Teet »

aga milleks lappida? Kas vahetamine on tõesti nii tülikas?
alias 13piisab
'66 liikvel ja '65 jätkuvalt "keretööde järgsel komplekteerimisel"
Kasutaja avatar
uno
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 409
Liitunud: E Mär 26, 2012 2:15 pm
Asukoht: Tallinn, Muuga

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas uno »

Pean oma laoseisud üle vaatama, midagi kindlasti leidub Bussipesas.
Tahad tervet komplekti torusid või siis teatud silindrile?

+37253331514
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

veel ei julge Uno juurde minna, kardetavasti ostan siis midagi veel peale torude ja lapsed peavad niigi nirud jõulud veel nirumalt läbi ajama :wink:
Vaepeal oli väike seiklus rehvi vahetamisega kiilasjääl, hakkasin kurikuulsal reedel sõitma Tartu poole kui mõned kilomeetrid peale kodust lahkumist hakkas bussi niigi imelik liikumine täiesti võimatult kummaliseks muutuma. tee oli päris kitsas, tõmbasin siis ühte metsatee otsa, ronisin autost välja, ja voilaa, esirehv tühi. vaatasin siis, et ruumi on, vaikselt sõidaks veel rohkem teelt ära,aga sindrinahk hakkas hoopis ümber tühja rehvi keerama ja tahtis voobshee tee peale risti veeretada ennast... õnneks tagurpidi käiguga hakkas teistpidi tiirlema nii et sain samasse asendisse tagasi...Proovisin veel väikse kompressoriga uuesti õhu sisse lasta, aga kusagil oli vist pisut rehvi velje pealt maha ajanud , see asi ei õnnestunud. tagavararehv oli küll m+s aga ilma naelteta. Päris hirmus oli seal kitsal teel libeda peal jännata selle rattaga, kogu aeg piilusid, ega mõnda autot ei lenda sinu poole, isegi helkurvesti ajasin selga. Muidugi olin ka rattaristi kuhugi ära kaotanud, siispidin teleskoobiga jändama, äärmiselt ebamugava nurga all oli see võti, õnneks jätsin ta sinna tee peale vist, täna autost ei leidnud enam...üks härra pidas kinni ka ja pakkus abi, tänasin, süda läks soojaks :D , proovisin siis bensukas ka õhku sinna sisse lasta ja ka rehviremondibllooniga aga ei midagi, Tartusse sain ära, seal hankisin omale ühe sisekummi, aga ei viitsinud asjaga tegeled ja tulin ka tartust tagasi ilma varurattata.Täna panin tööle kompressori, lasin rõhu kõrgeks, lasin vooliku lahti , käis iseloomulik plumps ja ...eks homme näis,kusagilt seda õhku vaikselt kuuldamatult justkui mullitab, aga ehk lapib vaht sõites ka selle prao ära. Sai täna ka sumpsis üks pragu kinni lastud ja õõtshoovale lapp peale pandud, ja kõige hullem töö, paagikorgi ümbrus sai kinni keevitatud, ei tulnud just ideaalne, aga vähemalt ei ole ka nüüd keres läbivat roosteauku... Pilte ehk kunagi siis, kui uue mälukardi saan soetatud..
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

täna mõtlesin, kaua ma ikka neid uusi kettaid ballastina kaasas kannan, panen parem külge ära, no ühega sai hakkama, teine jääb mõneks teiseks päevaks, läks pimedaks juba, kui lõpetasin
Pilt
paksusevahe on märgatav
Pilt
uued jupid ilusti küljes, eks selline aafrika tüüpi remont siin maal käis, laagrid tundusid veel korralikud, läksid vanad tagasi, uue määrdega,simmer sai vigastada, 55x68x8,5 õnneks oli doonoril sama mõõduga simmer kuigi ketas ise kitsama rummuosaga, ja ka oskusi juba piisavalt, et simmer tervena kätte saada.
Pilt
üllatus oli aga teine õhutusnippel, mis mul siiamaani kahe silma vahele on jäänud. õhku sealt siiski ei tulnud, puhast õli. Uus roolivarras läks ka külge. kokkujooksu praegu vaadta ei saa, pole horisontaalset sirget pinda käepärast
ja üks võlgujäänud pilt ka, rotika remont siis, asi juba roosteseks muutunud, aga läbivat roosteauku enam pole, sügisel õues keevitatud
Pilt
marco
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 301
Liitunud: L Juul 16, 2011 11:56 am
Asukoht: Tartu

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas marco »

Vaatan, et Sul ka need kettatagused plekid oma teed läinud. Ma panin enda omale "igaks juhuks" uued plekid ka.
Terv. Marco
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

need tagumised plekid on tõesti nii kadunud, et ei pannud tähelegi, et seal midagi veel peaks olema :) Aga jube põnev oleks ka alati teada, palju mingi jupp maksma läks? kuna praegu on pennide peost pihku veeretamise perjood . samas ise täpseid summasid ei mäleta, kettad läksid maksma umbes 100 paar, roolivarras koos rooliotsaga kusagil 15 kanti üks, (kettad sai ostetud pisut parematel aegadel, roolivarras aga olude sunnil ;) )
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

Õlivahetus , uus kütuse ja õlifilter, 289800 spidonäiduga. Pilt
selle puhul väike bussi tuultamine metsikutes lõunaosariikides
Kasutaja avatar
Hippy
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 238
Liitunud: P Apr 25, 2010 3:18 pm
Asukoht: Tallinn, Eesti
Kontakt:

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas Hippy »

hullmaks kirjutas:Õlivahetus , uus kütuse ja õlifilter, 289800 spidonäiduga. Pilt
selle puhul väike bussi tuultamine metsikutes lõunaosariikides
see oli selle auto esmane õlivahetus?
prr 1956
T-1 1963
T-3 1990 doka
T-5 2009
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

einoh, õlivahetustega olen ikka usinam olnud...aga vat see kirjapanemine....
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

ikka võtavad asjad aega, nüüd kui juba oma kaks aastat vist sõidetud vilkuva õlitulega, tuli lõppeks meelde poes viibides küsida oma autole uut õlirõhuandurit. Fixsus pakkus vaid ühte varianti, musta ja sedagi oleks tulnud tellida, seadsin siis sammud forssi.Seal oli asi veel hullem, kui siiamaani on mulle pakutud musta ja rohelist andurit, siis seekord oli lisandunud ka pruun, valge,sinine. ja rohelist ei pakutudki. No võtsin siis pisut suurema rõhuga pruuni anduri, Kohe sealsamas keerasin tüki paika. Esimene oli ehmatus, et midagi ei muutunud. Süüde sisse ja hakkas tuli vilkuma(nii nagu ta seda ka varem tegi töötava mootoriga) aga kui mootor käima läks, tuli kustus. Ehk siis mõtlen nüüd...äkki ei olnudki elektrooniline viga???? äkki on tõesti õlirõhk liiga madal
Kusjuures minu meelest vanasti, kui süüte sisse panin, siis õlituli põles, mitte ei vilkunud nagu ta seda nüüd teeb
marco
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 301
Liitunud: L Juul 16, 2011 11:56 am
Asukoht: Tartu

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas marco »

Tundub, et rikkis andur põhjustabki igasuguseid erinevaid anomaaliaid. Mul süüte sisse keerates rikis anduriga õli tuli vahest ainult vilksatas korra. Tore, et korda said!
Terv. Marco
hullmaks
haige
haige
Postitusi: 102
Liitunud: N Juun 10, 2010 10:15 am

Re: VW Transporter T3 aastast 85 saamislugu

Postitus Postitas hullmaks »

sai jälle üks ammu plaanitud asi ette võetud, hammasrihma vahetus ja simmerite vahetus. Esimene mure oli leida üles jupid, teadsin, et bussis nad kusagil on. No rihm, hea suur sinine karp, ei olnud probleemi, istme taga,simmerid sindrinahad aga...no esimese otsa autost tõstsin tühjaks, ei kuskil. Siis piilusin salongi poolele, leidsingi kilekoti..aga sees ainult üks simmer, lõpuks ilmutas kusagil kola vahel end ka teine . Niih, siis asusin lammutama, plaan oli võimalikult vähe lahti kiskuda. genekarihm maha, siis plastkatte klambrid, ja esimene tõrge, pealmisel plastikul polt ka. poldi lahti keeramiseks tuli maha võtta paisupaak.Siis otsisin üles märgid erinevatel ratastel. Pumbaga polnud probleemi, sälk ja soon pleki küljes, vändamärgi nuputasin ka välja, eesotsas esialgu ei midagi aga aegade hämarusest meenus, et volkar armastab märke paigutada hoorattale.Nukkvõllil aga ei kedagist. plekis on küll auk olemas saelehega tegin siis ise sälgu vastavasse kohta. siis võtsin lahti vändaotsa poldi, läks aega, paned padruni paika siis lähed etteotsa, annad starterit, kuuled vastavat kolksatust , veendud, et võti hüppas niisama otsast ära, paned tagasi jnejne, lõpuks harutasin lahti tõmberelee juhtme ja keerutasin motot otse starterilt. peale valusaid näppe ja mitmekordset katsetust asi õnnestus. edasi üritasin maha võttarihmarattaid, aga asi tundus väga ebamugav, mootorit fikseerida ei viitsinud, läksin seda teed, et võtsin maha sumpa, siis lasin lahti hammasrihma pingutuse ja koukisin vändaotsa kupatuse välja. õnnestus need neli kuuskanti käte vahel lahti keerata, pisut tuli haamriga peale koputada. Siis võrdlesin uut ja vana rihma, klappis. Koukisin kruvikeerajaga välja vana simmeri, see oli päris kõva. Uue surusin sisse näppudega, kolmandal või neljandal korral asi õnnestus, ennem kippus serv kahekorra minema. Hoolega jälgisin, kui nägin, et hakkab halvasti minema, sain veel kruvikaga ilma viga tegemata välja koukida. siis nuka kallale. aga see sinder oli nii kinni ja ei viitsinud nuka fikseerimiseks spets riista ka kokku keevitada, jäi ülemine simmer seekord vahetamata. seda enam, et mäletamist mööda ülemine nukk käib volkaril koonusega, ja kui rihmaratas ennem otsast ära hüppab kui õige asend märgitud saab, on k***i jälle pooleks päevaks.kokku läks asi vastupidises järjekorras ja ilma eriliste seiklusteta, märgid paika, rihm pingule, proovikäivitus, ja oligi päike loojas ja päev kirjas.
Üks teine seiklus veel, hakkasin sõitma, paar km kodust eemal lööb tempanduri põlema ( see mul õnneks veel töötab) vaikselt veeresin koju tagasi ja asja uurima. Mh, pooltelje poldid lahti ja üks kadunud, seal käib all pikk seib, kahe poldi alla. See pikk seib oligi poldi kadudes sõites vikatina ahjuvooliku läbi närinud. voolik pooleks, toru sisse ja voilaa, liigun jälle. uurisin ka paisupaagi korki, vedelik natukse haaval kaob, aga paisupaagist juurde ei ime. aitas kopsujõust, sain midagi seal korgis liikuma puhudes läbi korgi klappide ja hakkas seegi asi tööle...
Vasta