Põhja kaitse hiiliva roosteussi eest

[tiblu]

Tegin põhjale hoolega roostetõrjet aga millega nüüd lõpptulemus katta? Originaalis on värvitud ja siis on peal miski must eriti massiivne kiht. Pigi?
Kuidas Te katate?

[jeff01]

Mina katsin hammeritega ja plaan kogu põhi kivikaitsega katta (suruõhuga toimiva püstoli abiga loomulikult) selline tulemus peaks igati hea saama kui korralikult teha

[jossu]

Tegelikult hammerite on üks väga pask värv, ei kõlba see isegi aiapostide värvimiseks. Ma ei tea veel ühtegi vanatehnikaga tegelejat kes hammeritet pooldaks... Aga mina lasin pritsiga puhtaks, kruntisin ja kaks kihti põhjamastiksit peale püstoliga. Ilus ühtlane kiht jäi...

[tiblu]

Vabandage minu teadmatust aga mis asi on põhjamastiks ja kust seda saab?

[Dizze]

Põhjamastiksit peaks saama igast korralikust autopoest.

[jeff01]

Minu veendumus on endiselt selline et plekki peab katma värv ja värvi võib katta mis iganes....mastiks või kivikaitse vms. Kruntvärv on poorne ja selle omadusi teame me kõik.

[dexter]

pole krundist üksi jah mingit kasu, muidugi on ka erandeid, on väga häid korrosiooni tõrjet omavaid krunte, kuid siiski ei soovita ainult krunti lasta, ikka krundile peale ka värv, olgu ta siis kasvõi sadolin.
Põhja alla peale värvi oleks kasulik panna ka põhja maastiks, kivikaitse on midagi muud.

[Teet]

mu pedantne lähenemine on:
1) mehaaniline puhastus (traathari nurklihvija aka ketaslõikuri otsas)
2) roostemuundur (paljale plekile & keevituskohtadele)
3) taas traathari (nn muundatud rooste ja muu üleliigne minema, pind karedaks)
4) happekrunt
5) kohe selga krunt (30min jooksul - happekrundi ja krundi kõvendid on erinevad ja happekrunti ei karestata: märjale happekrundile krunt haakub, kuivale mitte nii hästi)
6) karestamine: põhja all on vaja lihtsalt karestada, niiet käib küll kuiv-liivapaber - nt 240. Nähtava värvi karestamine: märglihv ehk paber P400..P800 (mõned maalrid ütlevad, et 400 on liiga kare, aga nt veoauto-pinnaka puhul on ok). Metalliku puhul veel peenem paber (st suurem number)
6a) vajadusel pahteldamine + pahtli kruntimine + karestamine (nr6)
7) kattevärv
7a) karestamine + lakk. Ma enda masinaid pole lakkinud.
8) põhja all mastiks, millele eelnevalt kattevärv vesiliivaga (sama, mis nr6) karestada. Mastiksina on mugav kasutada nn kivikaitse püstoliga pealelastavaid (s.t. vajalik lisaks kompressorile vastav püstol - maksab ca 300eek). Pääseb paremini ligi ning püsib vast paremii, kui nn pintsli-mastiks. Kulu põhjale ca 2 purki; rattakoobastele 1 purk veel (põrnikal vast 2: rattakoopad on kole suured)

ülalolevast võib oma äranägemistmööda mõnesid asju vahele jätta - enda aeg ja maitse.

[dexter]

mu pedantne lähenemine on:
1) mehaaniline puhastus (traathari nurklihvija aka ketaslõikuri otsas)
2) roostemuundur (paljale plekile & keevituskohtadele)
3) taas traathari (nn muundatud rooste ja muu üleliigne minema, pind karedaks)
4) happekrunt
5) kohe selga krunt (30min jooksul - happekrundi ja krundi kõvendid on erinevad ja happekrunti ei karestata: märjale happekrundile krunt haakub, kuivale mitte nii hästi)
6) karestamine: põhja all on vaja lihtsalt karestada, niiet käib küll kuiv-liivapaber - nt 240. Nähtava värvi karestamine: märglihv ehk paber P400..P800 (mõned maalrid ütlevad, et 400 on liiga kare, aga nt veoauto-pinnaka puhul on ok). Metalliku puhul veel peenem paber (st suurem number)
6a) vajadusel pahteldamine + pahtli kruntimine + karestamine (nr6)
7) kattevärv
7a) karestamine + lakk. Ma enda masinaid pole lakkinud.
põhja all mastiks, millele eelnevalt kattevärv vesiliivaga (sama, mis nr6) karestada. Mastiksina on mugav kasutada nn kivikaitse püstoliga pealelastavaid (s.t. vajalik lisaks kompressorile vastav püstol - maksab ca 300eek). Pääseb paremini ligi ning püsib vast paremii, kui nn pintsli-mastiks. Kulu põhjale ca 2 purki; rattakoobastele 1 purk veel (põrnikal vast 2: rattakoopad on kole suured)

ülalolevast võib oma äranägemistmööda mõnesid asju vahele jätta - enda aeg ja maitse.

Peale happekrunti paneks mina ka veel epoksüüd krundi peale, hea tugev krunt mis kaitseb väga hästi keskkonna tingimuste eest.


Kattevärvi ei karestata mitte mingil juhul enne lakkimist, lakk kantakse peale märg märjale süsteemis, ehk ei lasta värvil enne ära kuivada kui juba lakk peale lastakse, värvimise ja lakkimise vahe ca 30 minutit, max 3 tundi, oleneb värvi tüübist. Kui kattevärv on kauem kuivanud siis jah peaks karestama, aga seda ainult pinnavärvide puhul, kus pole lakikiht üldse vajalik. Kui tegemist on aga lakialuse värviga siis ei tohi mitte mingit karestamist toimuda.

ja vesilihv on ununenud tehnoloogia, tänapäeval ei kasuta enam keegi vesilihvi. Vesilihv on ainult poleerimisel. Vesilihv on pigem kahjulik kui seda valesti teha, just oli juttu et krundid on poorsed ja imavad niiskust...mida see vesilihv siis on kui veega pinna leotamine...

tänapäeval on lihvpaberid ja kõik materjalid nii head et saab suurepäraselt kuivlihviga hakkama....

Soovitan uurida vastavate toodete tootekaarte, kusagil pole soovitatud märglihv.

See tekst pole just kellegi vastu vaid toodete õigete kasutamise jaoks.

[Teet]

poorse krundi juttu kipun ma kah ajama - aga samas on mul üks kapott, mille ise külmvaltsplekist ehitasin (enam ei tee - hullu töö tulemus oli märkimisväärselt kole ja ebapraktiline asi - kapoti all läks liiga kuumaks) ning mis jäi ainult krundi alla. Möödunud on praeguseks täpselt 5 aastat ning roostet esineb vaid paaris kohas, kus pahtel on kuumaga lahti löönud. Kapott on autol peal ning masin seisab lageda taeva all.

point: see krundi poorsuse jutt ei pruugi praktikas (mul DeBeeri 2k krunt) tõsi olla.

[dexter]

poorse krundi juttu kipun ma kah ajama - aga samas on mul üks kapott, mille ise külmvaltsplekist ehitasin (enam ei tee - hullu töö tulemus oli märkimisväärselt kole ja ebapraktiline asi - kapoti all läks liiga kuumaks) ning mis jäi ainult krundi alla. Möödunud on praeguseks täpselt 5 aastat ning roostet esineb vaid paaris kohas, kus pahtel on kuumaga lahti löönud. Kapott on autol peal ning masin seisab lageda taeva all.

point: see krundi poorsuse jutt ei pruugi praktikas (mul DeBeeri 2k krunt) tõsi olla.

nagu ütlesin on ka erandeid, aga seda korrosiooni kaitse poole pealt, Krundid ON poorsed, iseasi kui palju mingis krundis on korrosiooni vastaseid pigmente, sellest ka vahe sees. On ju lausa olemas roostetõrje krundid...
samuti ei ütle see DeBeeri 2k krunt mulle midagi, võin tuua vähemalt 4 erineva krundi näidet loeb see mis krundga on tegu, arvan et sul tegemist debeet High Solid 8 krundiga mis on tõesti väga heade korrosiioni eest kaitsvate ja suure täiteomadustega. Aga Proovi mõnikord ka näiteks mõnda veebaasil krunti, mis on mõeldud wet on wet süsteemis kasutamiseks, siis näed erinevusi

[jeff01]

minu kogemus on vaid haljaks lastud plekitüki jälgimine välitingimustes......1 ots oli üle lastud happekrundiga ja teine ots roostemuunduriga. Paari päevaga ja isegi nädalaga ei tulnud roostet kummalgi välja. ~2 nädalat hiljem oli happe krundiga töödeldud pind roostekarva.... Üsna kindel et just sellepärast et tegu on krundi mitte pealisvärviga aga minu pani se küll rohkem roostemuundurite suunas vaatama. 3 nädalat väljas olnud plekitüki jälgimine lõppes vanametalli tünnis kuigi oleks võinud ikka ära oodata kuna roostemuundur alla oleks andnud.

1 tähelepanek veel.
Kui auto põhi on kunagi mastiksiga kaetud siis tuleb see esmalt bensiiniga maha pesta, seda jama traatharja kettaga ringi keerutades ei saa ei roostekolded puhtaks ega märgu enam plekk roostemuunduriga.

[Teet]

Jeff - Sul mingi kummaliselt kehv happekrunt (edit: või müstiliselt võimas muundur ). Happekrunt on muidu "kilejas" ja on õhukesele kihile vaatamata asjalik - ta on ikkagi värv. Roostemuundur on aga ortofosforhappel põhinev "muundur": see reageerib roostega ning muundab need fosfaatideks - otsest pidevat kaitsekihti ei moodusta ning värviga ei anna teda võrrelda - kannatab vaid mõistlikku õhuniiskust ja sedagi piiratud aja.

kunagi sai esimese masina keretööde järel huvitutud nn teooriapoolest ning tegin sellise teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268

sääl postituses 50 kirjeldan väikest eksperimenti, milles osalesid mõnusalt roostene plekitükk, liivaprits, roostemuundur, happekrunt ja kattevärv. Plekk sai sektoriteks jaotatud ja erinevalt töödeldud ning kaetud. Seejärel oli plekitükk mõnd aega (3 talve vist) väljas vedelemas, mille järel nägi välja selline:
http://teet.luarvik.org/v/asjalik/dscf7463.png.html
http://teet.luarvik.org/v/asjalik/dscf7468.jpg.html

sektorite kirjeldus on kõrval kirjas. "CRC" on roostemuundur, täitekrunti ei kasutanud - "krunt" tähistab mingit odava otsa Sadolini happekrunti.
toona tegin veel ühe vea - ma ei lihvinud roostemuundurit. Seda peaks ikka tegema, kuna nn reageerimisfosfaadid on poorsed - sisaldavad õhku+niiskust, mis värvi alla jääda ei tohi.

roostemuunduri ja happekrundi võrdluse annab kah välja - võrdle sektoreid 5 ja 8 (nr8-l pole isegi kirjeldust - aga see on see roostes serv: mehaaniliselt töötlemata plekile on kantud muundur; sektor 5 puhul on samasugusele pinnale kantud happekrunt)

[Teet]

arvan et sul tegemist debeet High Solid 8 krundiga mis on tõesti väga heade korrosiioni eest kaitsvate ja suure täiteomadustega.

õige pakkumine ning kirjeldus kah õige. Tõsi - korrosioonikaitseomadusi ei oska kommentaarida, kuna ma ei pane nn täitekrunti otse plekile: sinna vahele käib mul alati ülalkirjeldatud roostemuundur -> mehaaniline töötlus -> happekrunt.

[jeff01]

minu proovimine polnud kahjuks pooltki nii põhjalik.

Meeles on vaid see, et roostemuundur oli üsna kallis.....imeväike pudel maksis 86.- ja pildil oli roostes metall. Erinevalt odavaimast (35.- suurem pudel) tõmbas metalli tumesiniseks ja jäi selline libe kiht. happekrunt oli miski hele kollane, millega üle tõmmates oli suht raske aru saada kas sai nüüd kokku või ei. (Täpselt nagu odava roostemuundurigagi) Teie põhjalikumat uurimistööd arvestan edaspidises materjali kasutuses.