Lühendatud tekst pikemast projektist: Tekkis huvi paremate pl.kaante vastu ja leidsin sellised:http://www.csp-shop.de/cgi-bin/shop2/sh ... 8175331177
Põhjuseks pikema keermega küünlad ja suuremad klapid (sisse 40mm ja välja 37,5mm).
Kuna pidasin komplektseid liig kalliks tellisin â??konstruktoriâ?? . Sain toorik pl.kaaned+klapid+tug.vedrud.
Lisaks tellisin vähe vingema nuka Engle 110, uue kolvigrupi (kubatuur tõusis 330cm3), saaled, tih-d jne. Siis tellisin veel sellise kõriga trossi, mille ühte otsa käib el.trell ja teise otsa võib panna näiteks mingi freesi. See siis selleks, et oma toorikust pl.kaaned sõidukõlbulikuks voolida. Netist lugesin sellist artiklit nagu: http://www.cal-look.com/index2.html( ei oska linkida e. Technical ja Basic Head Porting)
Nüüd siis hakkasin oma võimetes kahlema ja nüüd palukski targematelt abi, et mida tuleb silmas pidada ja kui suureks on mõistlik kanaleid ajada jne.
Ah-jaa suurema väljalaske soetasin ka....
Karpadeks mõtlesin proovida alfa 1,7-e mootori omi....
Ka muud mootoriehituslikud nõuanded on teretulnud, sest tegu minu esimese prooviga mootorit parendada.
Terv. Indrek
Hea nõu vajaka
Moderaator: ingmar
Hea nõu vajaka
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out and shouting "holy shit what a ride!"
Indrek, paar väikest näpunäidet sulle kaantega mässamisel. Kui klappide juhtpuksid on kaantes, tuleb need kõigepealt välja pressida. Nüüd on vaja leida vajaliku läbimõõduga ümarfreesid, üks sisselaske, teine väljalaske kanali tegemiseks. Freesi läbimõõt peaks olema võrdne klapipesa siseläbimõõduga. Freesid olemas, võib juba peaaegu tööle hakata kuid enne pead vaatama, uurima, mõtlema, kui vaja ka mõõtma, et freesimise tulemusena kuskilt mingeid kanaleid kokku ei aja( sisselaskest augu väljalaskesse või õlikanalisse või hoopis kaanest välja). Kui freesitud, võtad oma trossiga riistapuu ja poleerid käigud. Käigud valmis, vaatad, kas sisse- ja väljalaske kollektorite avad ühtivad sinu tehtud avadega kaantes. Kui ei, tuleb need kokku ajada. Kuna kaaned on valmis, hakkad nikerdama kollektorite ja tihenditega. Kui ka see töö valmis, pressid kaantesse tagasi klappide juhtpuksid ja töötled klapid ja klapipesad. Lühidalt nii lihtne see ongi. Head põristamist.
vot see on teema mida ma siiani ainult paberipeal olen mässanud. 
Sellise ettevõtmise tahaks ise ka ettevõtta! Praegast pean plaani ja nõu - kuidas, mis, kuhu ja kuidas. Inglise keelset ja saksakeelset materjali küll.
Aga siin võikski nüüd teha väikse arutelu, et mida on tehtud ja kuida on tehtud.
TAHAKS KA PABERIST KAUGEMALE JÕUDA
Ehk keegi avab teemalt pikemalt ja tekitaks väikse vestluse!
Sellise ettevõtmise tahaks ise ka ettevõtta! Praegast pean plaani ja nõu - kuidas, mis, kuhu ja kuidas. Inglise keelset ja saksakeelset materjali küll.
Aga siin võikski nüüd teha väikse arutelu, et mida on tehtud ja kuida on tehtud.
TAHAKS KA PABERIST KAUGEMALE JÕUDA
Ehk keegi avab teemalt pikemalt ja tekitaks väikse vestluse!
Milleks Ferrari, kui on olemas Põrnikas!?
Selle freesimise nõuandega ei tahaks päris nõus olla.
Esiteks - klapijuhikute eemaldamist ei soovitaks, kui puudub eelnev kogemus nende paigaldamiseks. Nii võib kasu asemel rohkem kahju tulla.
Teiseks - nii jämeda freesiga (mille läbimõõt vastab klapi ava omale) ei ole ka suurt midagi peale hakata. See kanal on sihuke kõverik ja ebamäärase kujuga ja kui sellise freesiga sealt läbi sõita, siis võib juhtuda, et ei jää piisavalt palju kaant järele.
Lähtugem eeldusest, et insenerid olid enamvähem terve mõistuse juures ja projekteerisid enamvähem optimaalse asja. Nende '044' peade kanalid on nagunii originaalidest avaramad ja parema kujuga (või vähemalt nii nad väidavad
) nii et tegelikult peaks piisama valudefektide eemaldamisest ja klapipesade töötlemisel tekkinud servade-nurkade ümardamisest. Seinu ei soovitatagi päris kõrgläikeni poleerida, kuna pinna lähedal tekkiv mikroturbulents soodustavat kütuse aurustumist.
Peade ja kollektori avade täpne ühitamine (inglise keeli porting) on aga küll vajalik. Ise kasutasin selleks näiteks hõbepaberit.
Esiteks - klapijuhikute eemaldamist ei soovitaks, kui puudub eelnev kogemus nende paigaldamiseks. Nii võib kasu asemel rohkem kahju tulla.
Teiseks - nii jämeda freesiga (mille läbimõõt vastab klapi ava omale) ei ole ka suurt midagi peale hakata. See kanal on sihuke kõverik ja ebamäärase kujuga ja kui sellise freesiga sealt läbi sõita, siis võib juhtuda, et ei jää piisavalt palju kaant järele.
Lähtugem eeldusest, et insenerid olid enamvähem terve mõistuse juures ja projekteerisid enamvähem optimaalse asja. Nende '044' peade kanalid on nagunii originaalidest avaramad ja parema kujuga (või vähemalt nii nad väidavad
) nii et tegelikult peaks piisama valudefektide eemaldamisest ja klapipesade töötlemisel tekkinud servade-nurkade ümardamisest. Seinu ei soovitatagi päris kõrgläikeni poleerida, kuna pinna lähedal tekkiv mikroturbulents soodustavat kütuse aurustumist.Peade ja kollektori avade täpne ühitamine (inglise keeli porting) on aga küll vajalik. Ise kasutasin selleks näiteks hõbepaberit.
Tõeline auto sõidab ilma veeta!
Suured tänud vastanutele!
Peeter oled Sa kindel nende suurte freeside suhtes? Nii palju kui mina lugend olen, kasutatakse ikka väikseid erikujulisi freese ja kl.juhtpuksid jäätakse ka reeglina sisse (turbomootoritel lõigatakse nad lühemaks ainult).... Poleerimise kohalt olen kuulnud, et pritsungiga mootoreil on hää, kui sisselase on poleeritud. Karpadega oleks hää, kui seinad jääks poleerimata.... Omast tarkusest arvasin, et kui viimases etapis kasutada sellist karedamat liivapaberi käia?
Siis veel põlemiskambrid: 1. olen kuulnud, et kõik teravad ääred peab kindlasti eemaldama. Aga siis tõuseb ju (natukene) põlemiskambri maht?
2. Kas põlemiskambri pind jätta kah karedaks või poleerida?
Esimese hooga siis rohkem küsimusi pole...
Proovin kanalid "sirgeks" ajada ja nurgad ära siluda, ju siis pärast paistab....
Pilti võiks ka teha aga paraku endal pole sellist aparatuuri....
Peeter oled Sa kindel nende suurte freeside suhtes? Nii palju kui mina lugend olen, kasutatakse ikka väikseid erikujulisi freese ja kl.juhtpuksid jäätakse ka reeglina sisse (turbomootoritel lõigatakse nad lühemaks ainult).... Poleerimise kohalt olen kuulnud, et pritsungiga mootoreil on hää, kui sisselase on poleeritud. Karpadega oleks hää, kui seinad jääks poleerimata.... Omast tarkusest arvasin, et kui viimases etapis kasutada sellist karedamat liivapaberi käia?
Siis veel põlemiskambrid: 1. olen kuulnud, et kõik teravad ääred peab kindlasti eemaldama. Aga siis tõuseb ju (natukene) põlemiskambri maht?
2. Kas põlemiskambri pind jätta kah karedaks või poleerida?
Esimese hooga siis rohkem küsimusi pole...
Proovin kanalid "sirgeks" ajada ja nurgad ära siluda, ju siis pärast paistab....
Pilti võiks ka teha aga paraku endal pole sellist aparatuuri....
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out and shouting "holy shit what a ride!"
Tere Indrek! Tundub, et freesimise teema on suht võõras. Kommenteerin seda õige väheke. Ümarfrees tähendab kera kujulist freesi. Freesi läbimõõt võrdne klapipesa siseläbimõõduga, st. kui sellise freesiga ettevaatlikult kanalid läbi käia, on kanali ristlõike pindala alates klapipesast kogu kanali ulatuses võrdne. Pärast freesimist on kanalite edasine töötlemine suhteliselt väikese töömahuga. Poleerimise all mõtlesin kanalite töötlemist liivapaberkäia või muu sarnasega. Ise olen lihvinud tulemuseni, kus pind on matt ja silm eristab veel imepeeneid liivapaberi kriime. Freesimisest veel niipalju. Kui ise pole teinud või kõrvalt näinud, ei soovita minagi endal katsetama hakata.
Teravad ääred ja astmetega üleminekud soovitan kindlasti siluda. Ise kasutasin selleks tööks väikest 16000 pöördelist freesi ja omavalmistatud saablit. Põlemiskambrid käisin ka üle ja umbes sama tulemuseni, mis kanalid.
Lõpetuseks, kommenteerisin seda, mida olen aastatega õppinud teooriatest, teistelt, kelle töö tulemusi näeb autospordis tänagi ja muidugi oma kogemustest. Ja veel, ühte ja ainumat tõde pole olemas.
Teravad ääred ja astmetega üleminekud soovitan kindlasti siluda. Ise kasutasin selleks tööks väikest 16000 pöördelist freesi ja omavalmistatud saablit. Põlemiskambrid käisin ka üle ja umbes sama tulemuseni, mis kanalid.
Lõpetuseks, kommenteerisin seda, mida olen aastatega õppinud teooriatest, teistelt, kelle töö tulemusi näeb autospordis tänagi ja muidugi oma kogemustest. Ja veel, ühte ja ainumat tõde pole olemas.
Ok, kanalite poleerimine toimub edaspidi kareda liivapaberkäiaga....
Aga palju peab olema trellil min. pöördeid?
See suure freesi kasutamine tundub päris ahvatlev aga takistuseks on vastavate freeside puudumine ja juhtpukside väja-sisse pressimine.
Ma proovin kõigepealt vanade kaante peal ja kui tulemus on rahuldav, siis katsetan ka toorikute kanalite "voolimist"....
Aga palju peab olema trellil min. pöördeid?
See suure freesi kasutamine tundub päris ahvatlev aga takistuseks on vastavate freeside puudumine ja juhtpukside väja-sisse pressimine.
Ma proovin kõigepealt vanade kaante peal ja kui tulemus on rahuldav, siis katsetan ka toorikute kanalite "voolimist"....
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out and shouting "holy shit what a ride!"
Veel natuke raamatutarkust.
Selle käikude avardamisega ei maksa üle pingutada. Või õigemini - tuleb defineerida mootori otstarve. Võidusõidumootori trikkide mehaaniline ülevõtmine tänavasõiduautole ei tarvitse anda head nahka.
Käikude avaramaks töötlemine optimeerib mootori kõrgemate pöörete jaoks ning 'alumine ots' võib kannatada. Seda sellepärast, et laiemas torus segu voolamiskiirus väheneb, inerts samuti ning see mõjutab juba läbipuhumist sisselasketakti algul. Nii võib juhtuda, et näed hirmsasti vaeva, aga sõiduomadused hoopis halvenevad, kuna efekt ilmneb alles 5000+ pöörde juures, mida see mootor iial ei näe.
Selle käikude avardamisega ei maksa üle pingutada. Või õigemini - tuleb defineerida mootori otstarve. Võidusõidumootori trikkide mehaaniline ülevõtmine tänavasõiduautole ei tarvitse anda head nahka.
Käikude avaramaks töötlemine optimeerib mootori kõrgemate pöörete jaoks ning 'alumine ots' võib kannatada. Seda sellepärast, et laiemas torus segu voolamiskiirus väheneb, inerts samuti ning see mõjutab juba läbipuhumist sisselasketakti algul. Nii võib juhtuda, et näed hirmsasti vaeva, aga sõiduomadused hoopis halvenevad, kuna efekt ilmneb alles 5000+ pöörde juures, mida see mootor iial ei näe.
Tõeline auto sõidab ilma veeta!
Mart, kui Sul aega pane mõni sõna õlifiltri lisamisest/paigaldamisest. Teooriat olen lugenud aga praktikast jääb puudu...
Teistel ka kasulik lugeda...
Teistel ka kasulik lugeda...
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out and shouting "holy shit what a ride!"
Õlifilter on vajalik asi küll.
Vana mootorit lahti võttes tuleb karteri põhjast ikka jubedat muda
Aga panna saab ainult siis, kui mootor on täitsa lahti st. plokk pooleks. Siis tuleb piki plokki mineva õlikanali ots lahti puurida ja lõigata sinna 3/8" sisemine torukeere (mille otsa keeratakse vooliku stutser). Õlipumbast poolviltu üles samasse kanalisse minev käik tuleb aga kinni toppida - näiteks lõikad ka sinna vindi ja keerad ilma peata poldi sisse.
Ja õlipumbale tuleb originaalkaane asemele panna väljaviiguga kaas. Õli väljub siis selle kaane kaudu, käib filtris ära ja jõuab tagasi sellesse lahtipuuritud otsaga pikikanalisse.
Voolikust niipalju, et suured autoriteedid soovitavad ikka terassukaga kõrgsurvevoolikut. Ise olen seni kasutanud tunduvalt odavamat kummivoolikut harilike klambritega. Seni on kestnud (ptüi-ptüi...).
Vooliku ostsin Tallinnast Baltflexi firmast. Läbimõõt 1/2 tolli, õlikindel, talub survet kuni 30 baari.
Vana mootorit lahti võttes tuleb karteri põhjast ikka jubedat muda
Aga panna saab ainult siis, kui mootor on täitsa lahti st. plokk pooleks. Siis tuleb piki plokki mineva õlikanali ots lahti puurida ja lõigata sinna 3/8" sisemine torukeere (mille otsa keeratakse vooliku stutser). Õlipumbast poolviltu üles samasse kanalisse minev käik tuleb aga kinni toppida - näiteks lõikad ka sinna vindi ja keerad ilma peata poldi sisse.
Ja õlipumbale tuleb originaalkaane asemele panna väljaviiguga kaas. Õli väljub siis selle kaane kaudu, käib filtris ära ja jõuab tagasi sellesse lahtipuuritud otsaga pikikanalisse.
Voolikust niipalju, et suured autoriteedid soovitavad ikka terassukaga kõrgsurvevoolikut. Ise olen seni kasutanud tunduvalt odavamat kummivoolikut harilike klambritega. Seni on kestnud (ptüi-ptüi...).
Vooliku ostsin Tallinnast Baltflexi firmast. Läbimõõt 1/2 tolli, õlikindel, talub survet kuni 30 baari.
Tõeline auto sõidab ilma veeta!
Vahepeal siis tekkinud küsimusi: õlikanalid tuleb vist kõik lahti puurida? Kui juba karteris on selline muda, mis siis kanalites toimub!! Kunagi olen kuulnud mingist "full-flou" süsteemist, kus oli eemaldatud õlisurve regulaator. Vist?
Kepsudele tuleks vist ka käia näidata? No, et poleks nii nurgelised...
Hooratast tahaks ka kergemaks teha aga kui palju, et käigulühtlus ära ei kaoks? Kuskilt lugesin, et niipalju kui hooratast kergendada, tuleb rihmaratast raskemaks teha e. uus raske rihmaratas treida? Pidi raamsaaledele jube hästi mõjuma....
Lõpeks võiks keegi soovitada kuhu panna õli temp.andur. Õlisurve võib vist jätta vanasse kohta?
Kepsudele tuleks vist ka käia näidata? No, et poleks nii nurgelised...
Hooratast tahaks ka kergemaks teha aga kui palju, et käigulühtlus ära ei kaoks? Kuskilt lugesin, et niipalju kui hooratast kergendada, tuleb rihmaratast raskemaks teha e. uus raske rihmaratas treida? Pidi raamsaaledele jube hästi mõjuma....
Lõpeks võiks keegi soovitada kuhu panna õli temp.andur. Õlisurve võib vist jätta vanasse kohta?
-The goal in Life's Journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out and shouting "holy shit what a ride!"
Tere Indrek! Kuna olen tööl, kliente ei ole,aega aga küll, kirjutan mõne sinu soovi kohta veidi.
Kui kepse tahad puutuda, siis ainult selle mõttega, et kõik oleksid ideaalselt ühes kaalus. Suht aeglase käiguga mootorile, nagu põrral, kepsude kergemaks tegemine või nurkade silumine peale silmailu ja enda teadmise tehtud tööst suurt midagi ei anna. Kepse ja kolbe tehakse kergemaks mootorites, millel taotletakse max pöörete tõstmist üle tehase ettenähtu, sest kaalu vähendamine vähendab kepsu ja kolvi liikumisel tekkinud inertsjõude.
Hooratast näpitakse juhul kui eesmärgiks on mootori äkilisem pöördesse- minek. Kuna hooratta mahatreimine toob kaasa mitmed uued probleemid millega pead kindlasti arvestama, soovitan mõelda ja konsulteerida.
Kui kepse tahad puutuda, siis ainult selle mõttega, et kõik oleksid ideaalselt ühes kaalus. Suht aeglase käiguga mootorile, nagu põrral, kepsude kergemaks tegemine või nurkade silumine peale silmailu ja enda teadmise tehtud tööst suurt midagi ei anna. Kepse ja kolbe tehakse kergemaks mootorites, millel taotletakse max pöörete tõstmist üle tehase ettenähtu, sest kaalu vähendamine vähendab kepsu ja kolvi liikumisel tekkinud inertsjõude.
Hooratast näpitakse juhul kui eesmärgiks on mootori äkilisem pöördesse- minek. Kuna hooratta mahatreimine toob kaasa mitmed uued probleemid millega pead kindlasti arvestama, soovitan mõelda ja konsulteerida.
'full-flow' ongi see süsteem, kui kogu õli käib läbi filtri (on ka võimalik teha selline paralleelühendus, et ainult osa õli läbib filtrit).
Õli ülerõhuklappi pole vaja rohkem puutuda, kui ainult et lahti võtta ja pesta.
Teisi kanaleid pole ilmtingimata vaja lahti puurida, küll aga tuleb nad kõik VÄGA hoolega läbi pesta (lahustid, suruõhk jne). Puurimisel-keermestamisel tekib ju ka hulk metallilaastu, mis tuleb lisaks õlisettele kätte saada.
Autoritedid väidavad ka, et õliradiaatorist ei olegi võimalik vana setet ära saada ja kap-remondi käigus tuleb panna uus radikas. Olen sellega osaliselt nõus, sest isegi pärast mitmekordset bensiini ja white-spiritiga leotamist tuli sealt ikka mingeid kolle välja. Hiljem leotasin mootoriõliga ja tuli veel, nii et võibolla ei saanudki päris puhtaks.
Kepsud-kolvid tuleb kindlasti tasakaalustada. Kepsudel peaks lisaks üldkaalule olema võrdsed ka alumised ja ülemised pooled eraldi võetuna (st et raskuskese oleks samas kohas). Seda sellepärast, et ülemised ja alumised otsad liiguvad erinevatel trajektooridel (alumised mööda ringjoont, ülemised edasi-tagasi).
Lisaks massi-balansseerimisele tuleks teha ka mahu-balansseerimine, et kõikide silindrite ruumala oleks võimalikult võrdne.
Hooratta kergemaks treimine iseenesest ei anna võimsust juurde. Kui panna mingi raskem rihmaratas, siis küll võib hooratta samavõrra kergemaks teha. Aga see on vist jälle sihuke liigutus, mis tavatingimustes ei anna erilist efekti. Küll aga tuleks hooratta ja väntvõlli vahele panna 4 tihvti asemel 8, sest mootori võimsus ja moment suurenevad.
Õli ülerõhuklappi pole vaja rohkem puutuda, kui ainult et lahti võtta ja pesta.
Teisi kanaleid pole ilmtingimata vaja lahti puurida, küll aga tuleb nad kõik VÄGA hoolega läbi pesta (lahustid, suruõhk jne). Puurimisel-keermestamisel tekib ju ka hulk metallilaastu, mis tuleb lisaks õlisettele kätte saada.
Autoritedid väidavad ka, et õliradiaatorist ei olegi võimalik vana setet ära saada ja kap-remondi käigus tuleb panna uus radikas. Olen sellega osaliselt nõus, sest isegi pärast mitmekordset bensiini ja white-spiritiga leotamist tuli sealt ikka mingeid kolle välja. Hiljem leotasin mootoriõliga ja tuli veel, nii et võibolla ei saanudki päris puhtaks.
Kepsud-kolvid tuleb kindlasti tasakaalustada. Kepsudel peaks lisaks üldkaalule olema võrdsed ka alumised ja ülemised pooled eraldi võetuna (st et raskuskese oleks samas kohas). Seda sellepärast, et ülemised ja alumised otsad liiguvad erinevatel trajektooridel (alumised mööda ringjoont, ülemised edasi-tagasi).
Lisaks massi-balansseerimisele tuleks teha ka mahu-balansseerimine, et kõikide silindrite ruumala oleks võimalikult võrdne.
Hooratta kergemaks treimine iseenesest ei anna võimsust juurde. Kui panna mingi raskem rihmaratas, siis küll võib hooratta samavõrra kergemaks teha. Aga see on vist jälle sihuke liigutus, mis tavatingimustes ei anna erilist efekti. Küll aga tuleks hooratta ja väntvõlli vahele panna 4 tihvti asemel 8, sest mootori võimsus ja moment suurenevad.
Tõeline auto sõidab ilma veeta!