Foorum

Et siis sattusin sellist juttu lugema:http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=4043

Huvitav oleks kuulata teadjamate kommentaare, äkki keegi on juba katsetanud?

Gaz 53 6-silindriga ja zil-idel esines selliseid apaate peal teadis mul isa rääkida. Ta oli kunagi Gas 52-le selle peale pannud. Ütles, et käivitus ja madalatel pööretel töötamine paranes märgatavalt, eelkõige tänu võimsamale sädemetele küünaldel ainukene "aga" asja juures pidi olema küünalde kiirem kulumine.
See oli kommentaar "vana automees" käest.
Krt. mulle hakkas ka asi huvi pakkuma. Selle raha eest võiks asja täitsa järele proovida. Huvitav palju neid seal Oomi poes veel järgi on - kas peaks tormi jooksuga alustama !

Üldiselt peaks hea asi olema. Oma põrra mootorile kavatsen kindlasti midagi sellist külge kruvida. Asja eelised:
- võimsam säde (10-15 kV asemel 20-30 kV)
- katkesti kontaktide eluiga oluliselt pikem (kontakte läbiv vool on väga väike)

Nii!!!
Kes esimesena põrrale installib ja väikse presentatsiooni teeb, sellele mina kohe külma õlle toon.

minu teada ei ole see vidin kõige tervislikum kontaktidele ja süütepoolile ka... sest kontaktid saavad ju ka selle "7 korda" võimsama nätaka selga.
aga inglise keelt ma ei taipa ja võibolla sain seadet tutvustavast jutust valesti aru...

Kontaktide koha pealt on just vastupidi.
Hariliku süsteemi puhul läbib katkesti kontakte kogu vool, mis on vajalik 'nätaka' andmiseks, transistorsüüte puhul aga saadakse sealt ainult signaal, millal nätakat anda ja süütevool ise läheb teist kaudu transistoriplokki.
Süütepooli suhtes ei oska kommenteerida, sest isiklik kogemus puudub. Pole küll kuulnud, et transistorsüüte installimine nõuaks süütepooli vahetust, aga vajaduse korral leiab ka kindlasti midagi võimsamat.
Kontaktivaba süüde on juba natuke teine asi ja see nõuab küll spetsiaalset süütepooli.

Aga kas sellel asjal varjukülgi polegi vä?

Varjuküljeks on see, et kui seal elektroonikaplokis midagi vussi läheb, siis ei saa seda (vähemalt väliolukorras) parandada. Võib muidugi kondekat kaasas vedada ja rikke korral taastada vana süsteemi.
Seal selveri oomipoes oli küll 1 eksemplar, maksis 250 raha, aga praegu on ta juba minu riiulis
see on sihuke konstruktor - karbitäis juppe, mis tuleb ise kokku joota.

transistorsüütest natuke

Teema alustuseks olnud müüdavast sädemevõimendi komplektist ei tea midagi kuid Vene autodel kasutatavatest mõni kommentaar.
on võimalik kasutada ka põrradel, kuid muretseda tuleb transistorplokk, lisatakisti ja ka jagaja. Kui kellelgi täpsem huvi, võin anda ka nimetatud asjade markeeringu.
teema arenduses küsiti jagaja vahetuse vajaduse kohta. jagajad on veidi erinevad, nimelt erinevad jagajate primaarmähised (madalvoolumähised). põrra originaaljagajaga võib vene transistorsüüde küll tööle hakata, kuid õige asi see pole.
transistorsüüte eeliseks tavalise ees on, nagu Mart nimetas,
-umbes 25% kõrgem pinge küünla elektroodidel,
-jagaja kontakte läbiv madal vool 0,3-0,8A, st. kontaktid ei kulu (põle),
-mootori käivitamisel ja mootori madalatel pööretel on pinge küünla elektroodidel sama, mis keskmiste pööretega mootori töö puhul.

tean vaid ühte transistorsüüte miinust tavalisega võrreldes.
-kuna kontakte läbib suhteliselt madal vool, peavad kontaktid olema alati korralikud (alasi ja haamri kokkupuutuvad pinnad puhtad ja kuivad).

Ptr1958 kirjutas: teema arenduses küsiti jagaja vahetuse vajaduse kohta. jagajad on veidi erinevad, nimelt erinevad jagajate primaarmähised (madalvoolumähised). põrra originaaljagajaga võib vene transistorsüüde küll tööle hakata, kuid õige asi see pole.

Sa mõtlesid ju ikka süütepooli?

Aitäh Mart!
Loomulikult mõtlesin ja enda arust ka kirjutasin süütepoolist aga nagu nüüd välja tuli, on kirjas JAGAJA. Vabandust lugejatele. Kuna juba kirjutama hakkasin, panen kirja Vene juppide markeeringud:
-transistorplokk TK 102,
-lisatakisti SE 107 ( ladina tähed tarvis kirjutada vene, slaavi tähtedega)
-süütepool B 114-B ( ladina tähed jällegi vene tähtedeks ).

Põrnikas sõidab ka VENE juppidega.

Rääkisin ühe härrasmehega, kes seda asja jagab - kunagi ehitas ta oma LADA-le ise transistorsüüte mingi teleka kineskoobi transistori baasil.
Ühesõnaga - süütepooli ei pea tingimata vahetama, aga paha ei teeks. Hariliku süütesüsteemi puhul on süütepooli primaarahela takistus 2 oomi ringis, transistorsüüte puhul võiks olla 1 oomi kanti. Väiksema takistuse korral on säde lühema kestusega ja ülelöögi oht väiksem.
Teine moment on jah see, et katkesti kontaktid peavad olema heas korras. Tema näiteks töötles kontaktid viili ja luisu abil poolkerade kujuliseks, et pindkontakti asemel tekiks punktkontakt.

. Tema näiteks töötles kontaktid viili ja luisu abil poolkerade kujuliseks

Poest uued kontaktid ostad siis need on ka poolkuu kujulised. Vähemalt mõnda aega...

Väike täiendus.
Mainitud härrasmehele meenus teemaga seoses, et ta kruvis oma Zhigullilt selle süüteploki maha, kui masin müüki läks. Et aga järgmine auto oli diisel, siis jäigi see garaaziriiulile. Ja nüüd ta siis otsis selle üles ja tõi mulle.
Leidsin selle ploki korpuse seest papitükilt elektroonikaskeemi, mille siinkohal esitan juhuks, kui mõnel osavnäpul peaks tulema tahtmine ise midagi sarnast kokku õmmelda.

Mul on 81 aasta ZAZ, sellel see süütevõimendi juba oma 20 aastat peal vist. Peale paigaldamist oli mootor külmalt palju paremini tuksuma jäänud, ja käivitub muidu ka paremini. Miinuseid tekkis ka, nimelt sapika küünlajuhtmed hakkasid üle andma, kui pimedas vaadata, siis sädeles kõik seal. Sellele oli lihtne lahendus, pandi juhtmetele kummivoolikud ümber ja kõik sujus. Nüüdseks on need vahetatud päris uute vastu ja nendega sellist probleemi pole. Muid jamasid ülepingetest või värkidest ei ole küll olnud.