Pole kuulnud, et põrra mootori vända lihvimine oleks võrreldes teistega nüüd midagi väga erilist.
Vända/nuka hammasrataste kulumine pole tavaliselt eriti aktuaalne teema, sest väike lõtk ei ole ohtlik. Ennem kuluvad nuki otsad ja tõukuri tallad ära.
Ploki raamlaagri pesade (eriti hooratta-poolse) ovaalseks kulumine on tõsisem teema ja selle mootori tüüpiline viga. Mingi piirini saab plokki taastada kogu vändakanali remontmõõtu ülepuurimise teel (tavaliselt lastakse 1mm suuremaks). Kui on deformeerunud üle selle, siis võib ploki ära visata.
VW 1300 ´69
Moderaator: ingmar
Niih vahepeal sai mootoriruumi suurendatud ja sinna ajutiselt katkistest asjadest koosnev makett paigaldatud:
Siis sai kõikvõimalikku kraami kokku aetud (nii poolenisti laenuks kui ka omistatud asju):
aga see õpetas mulle järjekordselt vaid seda, et kuidagi töötavat mootorit pole eriti mõtet osta kuna need igiliikurid käivad ka katkiste plokikaantega, loksuvate kolbide, erinevate kolvigruppide ja rõngastega
Plokid: 3tk, minu oma pole kasutatav enne vändatunneli remontmõõtu puurimist. Ingmari oma on vist kasutatav peale metall detailide lisamist ja Teedu on vist peaaegu komplektne ja on samuti kasutatav.......Pmt on plokk olemas.
Silindrid: 4tk on 1200se/1300se omad millest 1 on defektiga (STD mõõt) - Pole kasutatavad
3tk on Teedu omadest ühest grupist ja korralikud ja randita (STD mõõt)
4tk on ülemõõdus (86mm) ja seega korras aga kasutud sest neisse sobivat kolvikomplekti pole ja kui oleks siis ilmselt oleks targem mõned STD-d üle puurida saaks sama tolerantsi mis tehas ette näeb
Ülejäänud on 1600se STD millel kõigil randid.....mõnel suuremad mõnelväiksemad....kulunud aga kasutatavad
Kolvid:
2tk suure lohuga ja ülemõõdus (85,95mm)
2tk väikese lohuga ja ülemõõdus (85,95mm)
3tk väikese lohuga STD
3tk korralikke siledaid Teedu käest STD
1tk defektiga sile Teedu käest STD
1tk enamvähem kasutatav sile Ingmarilt STD
4tk korras 1200/1300se kolbe
Plokikaaned:
2x 1600se dualpordid Teedult (vaja keevitada väljastpoolt,põlemiskamber ok)
2x 1600se dualpordid Ingmarilt, väljast ok, küünlapuksid väljas
2x 1300se dualpordid....kasutatavad aga mitte selles mootoris
2x 1600se singlepordid....korralikud
Kolvisõrmi miski kogus aga neidki kahte eri tüüpi
Nukkvõll: 1300sest aga enamvähem
kepsud: 4tk poleeritud Ingmarilt ja 4tk 1300sest (samasugused)
Väntvõll: 1300sest vajab lihvimist aga vist taastatav
Uutest asjadest on olemas: kepsu otsa puksid, kepsusaaled, tihendikomplekt + simmer, nuka saaled, kolvirõngad.
Kõik oleks justkui olemas aga samas ei saa kuidagi komplekte kokku
Ehk nädala sees saan silindrid / kolvid /väntvõlli täpsemalt ära mõõdetud ja siis saab edasi mõelda et mis teha....
Kolbidega käis mõte peast läbi et 2väikse lohuga remontmõõdus kolbi treida selliseks nagu teised 2 suure lohuga remontmõõdus kolbi on ja neile lasta puurida/hoonida täpselt õige tolerantsiga silindrid miskitest STD-dest millel randid sees. Saaks ehk kõige tihedam aga ei lähe vist kokku mu säästueelarvega
Teine variant on leida kõige tihedamad STD silindrid ja neisse 4 siledat kolbi jagada.
Teab keegi tehasest ettenähtud tolerantsi ??? kas on nii et kolvid on 85,45 nagu neile peale on kirjutatud ja silindrid 85mm? 5 sajandikku on nagu vähe.....see pigem miski vesijahutuse tolerantsi moodi
Siis sai kõikvõimalikku kraami kokku aetud (nii poolenisti laenuks kui ka omistatud asju):
aga see õpetas mulle järjekordselt vaid seda, et kuidagi töötavat mootorit pole eriti mõtet osta kuna need igiliikurid käivad ka katkiste plokikaantega, loksuvate kolbide, erinevate kolvigruppide ja rõngastega
Plokid: 3tk, minu oma pole kasutatav enne vändatunneli remontmõõtu puurimist. Ingmari oma on vist kasutatav peale metall detailide lisamist ja Teedu on vist peaaegu komplektne ja on samuti kasutatav.......Pmt on plokk olemas.
Silindrid: 4tk on 1200se/1300se omad millest 1 on defektiga (STD mõõt) - Pole kasutatavad
3tk on Teedu omadest ühest grupist ja korralikud ja randita (STD mõõt)
4tk on ülemõõdus (86mm) ja seega korras aga kasutud sest neisse sobivat kolvikomplekti pole ja kui oleks siis ilmselt oleks targem mõned STD-d üle puurida saaks sama tolerantsi mis tehas ette näeb
Ülejäänud on 1600se STD millel kõigil randid.....mõnel suuremad mõnelväiksemad....kulunud aga kasutatavad
Kolvid:
2tk suure lohuga ja ülemõõdus (85,95mm)
2tk väikese lohuga ja ülemõõdus (85,95mm)
3tk väikese lohuga STD
3tk korralikke siledaid Teedu käest STD
1tk defektiga sile Teedu käest STD
1tk enamvähem kasutatav sile Ingmarilt STD
4tk korras 1200/1300se kolbe
Plokikaaned:
2x 1600se dualpordid Teedult (vaja keevitada väljastpoolt,põlemiskamber ok)
2x 1600se dualpordid Ingmarilt, väljast ok, küünlapuksid väljas
2x 1300se dualpordid....kasutatavad aga mitte selles mootoris
2x 1600se singlepordid....korralikud
Kolvisõrmi miski kogus aga neidki kahte eri tüüpi
Nukkvõll: 1300sest aga enamvähem
kepsud: 4tk poleeritud Ingmarilt ja 4tk 1300sest (samasugused)
Väntvõll: 1300sest vajab lihvimist aga vist taastatav
Uutest asjadest on olemas: kepsu otsa puksid, kepsusaaled, tihendikomplekt + simmer, nuka saaled, kolvirõngad.
Kõik oleks justkui olemas aga samas ei saa kuidagi komplekte kokku
Ehk nädala sees saan silindrid / kolvid /väntvõlli täpsemalt ära mõõdetud ja siis saab edasi mõelda et mis teha....
Kolbidega käis mõte peast läbi et 2väikse lohuga remontmõõdus kolbi treida selliseks nagu teised 2 suure lohuga remontmõõdus kolbi on ja neile lasta puurida/hoonida täpselt õige tolerantsiga silindrid miskitest STD-dest millel randid sees. Saaks ehk kõige tihedam aga ei lähe vist kokku mu säästueelarvega
Teine variant on leida kõige tihedamad STD silindrid ja neisse 4 siledat kolbi jagada.
Teab keegi tehasest ettenähtud tolerantsi ??? kas on nii et kolvid on 85,45 nagu neile peale on kirjutatud ja silindrid 85mm? 5 sajandikku on nagu vähe.....see pigem miski vesijahutuse tolerantsi moodi
Olete õigel teel....
Võin seletada miks mu mõtteis on turbo + pritse.
Olen liiga palju uurinud performance mootorite võimalikke hindu erinevates paikades maapeal ja jõudnud järeldusele et odavat pole seal miskit kuigi se esmapilgul tundub nii. Ei taha ju kokku panna korralikku mootorit nii, et sinna miskit vana jääks mis purunedes kõik ära lõhub. Vabalthingava ehitamine on üldse 1 tasumata töö vähemalt siinpool lompi ja siinsete hindadega. Võib ju arvata et vabalthingava ehitamine on lihtne aga minu jaoks on lihtsam teha turbole kollektor kui arvutada välja kollektor vabalthingavale mis niigi nõrka mootorit ei piiraks ja töötaks nii nagu peab. Kuna ma ei tea ka karpadest mitte midagi siis lihtsam ja võibolla et isegi odavam on kasutada odavat progetavat aju.....pritse puhul oleks igati ilus kapoti all näha ka ITB-sid (Lisaks annab hea tunde teadmine et sisselaske taga pole miskid jõud kinni) Turbo puhul hoian ka ITB-de raha kokku
Loodan et se on ajutine mootor selleni mil korraliku strokeri ehitan aga ei tea kuida me sellest majandusseisust välja tuleme ja lepin esialgu kasutatud osadest koostatud korraliku 1,6 liitrise turbokaga
EDIT: Täna sai kõik variandid läbi mõeldud ja ainus variant selle kolvi ja silindri hunniku juures on kasutada kolme Teedu ja ühte Ingmari kolbi (Kõik nad umbes 7 sajandikku kulunud) ja ühte moodi 3 sajandikku kulunud silindreid on mul 5tk (3 teedult ja 2 ingmarilt) seega saaks 5 sajandikuse tehase tolerantsi asemele 15 sajandikku ehk et 0,1mm on asi ebatihedam
Ise usun et õhkjahutajas toimib ja ei tahaks uskuda, et teil kõigil tihedamad komplektid on kuna selline tulemus nõuab kolme mootori jagu juppide mõõtmist Vesijahutusega mootorid teevad sellise tolerantsiga juba klobinat.
Tihedaim variant oleks võtta 4 remontmõõdus kolbi mis Ingmari omad ja need pealt ühesuguseks treida ja neile vanadest uued silindrid teha aga see nõuab klotsi.
Võin seletada miks mu mõtteis on turbo + pritse.
Olen liiga palju uurinud performance mootorite võimalikke hindu erinevates paikades maapeal ja jõudnud järeldusele et odavat pole seal miskit kuigi se esmapilgul tundub nii. Ei taha ju kokku panna korralikku mootorit nii, et sinna miskit vana jääks mis purunedes kõik ära lõhub. Vabalthingava ehitamine on üldse 1 tasumata töö vähemalt siinpool lompi ja siinsete hindadega. Võib ju arvata et vabalthingava ehitamine on lihtne aga minu jaoks on lihtsam teha turbole kollektor kui arvutada välja kollektor vabalthingavale mis niigi nõrka mootorit ei piiraks ja töötaks nii nagu peab. Kuna ma ei tea ka karpadest mitte midagi siis lihtsam ja võibolla et isegi odavam on kasutada odavat progetavat aju.....pritse puhul oleks igati ilus kapoti all näha ka ITB-sid (Lisaks annab hea tunde teadmine et sisselaske taga pole miskid jõud kinni) Turbo puhul hoian ka ITB-de raha kokku
Loodan et se on ajutine mootor selleni mil korraliku strokeri ehitan aga ei tea kuida me sellest majandusseisust välja tuleme ja lepin esialgu kasutatud osadest koostatud korraliku 1,6 liitrise turbokaga
EDIT: Täna sai kõik variandid läbi mõeldud ja ainus variant selle kolvi ja silindri hunniku juures on kasutada kolme Teedu ja ühte Ingmari kolbi (Kõik nad umbes 7 sajandikku kulunud) ja ühte moodi 3 sajandikku kulunud silindreid on mul 5tk (3 teedult ja 2 ingmarilt) seega saaks 5 sajandikuse tehase tolerantsi asemele 15 sajandikku ehk et 0,1mm on asi ebatihedam
Ise usun et õhkjahutajas toimib ja ei tahaks uskuda, et teil kõigil tihedamad komplektid on kuna selline tulemus nõuab kolme mootori jagu juppide mõõtmist Vesijahutusega mootorid teevad sellise tolerantsiga juba klobinat.Tihedaim variant oleks võtta 4 remontmõõdus kolbi mis Ingmari omad ja need pealt ühesuguseks treida ja neile vanadest uued silindrid teha aga see nõuab klotsi.
Vahepeal jõudsid kohale ka kauaoodatud raamsaaled ja nüüd saab veel kauem uusi oodata kuna ma ei viitsinud minna vänta mõõtma NII EI SAA JU RALLIT SÕITA.......KURAT ....lootsin väntvõlli STD olevat kuna saaledel remontmõõdu märget polnud ja pärinesid justkui 60nendatest tegelikkuses on vänt 0.25 remontmõõdus ja seda mõõtu saaled ma tellisingi. Kui kellelgi lihvimist vajavat STD vänta pakkuda siis olen ehk huvitatud
....lootsin väntvõlli STD olevat kuna saaledel remontmõõdu märget polnud ja pärinesid justkui 60nendatest tegelikkuses on vänt 0.25 remontmõõdus ja seda mõõtu saaled ma tellisingi. Kui kellelgi lihvimist vajavat STD vänta pakkuda siis olen ehk huvitatud Vahepeal pole küll midagi suurt toimunud aga natuke nokitsenud olen siiski.
Sai kõik 3 plokki korralikult ära pestud (mitte vähem kui 4h ebameeldivat tööd ja 10L bensiini)
Sai usa foorumist nõu küsitud ja selgus, et Teedu juurest toodud plokk on üsnagi erinev teisest kahest. Nimelt on ta pärit 60nendatest ja võimalik, et pärineb miskilt seadmelt mis pole auto. Kõik on tal justkui OK aga erinevusi liiga palju ja ei julge katsetada. Kuna mu enda plokil on raamsaalede pesad kulunud, siis jääb üle vaid Ingmari plokk. Sai se kõige kaasaegsem plokk veel puhtamaks tehtud ja seda igast servast uuritud. Sellesse vaja kõik metall jubinad külge panna kuna need mingil põhjusel eemaldatud (tiftid, puksid, tikkpoldid jne) Plokist sai ka 2 väikest murdunud polti välja keeratud. Muret tekitas vaid 1 tikkpoldi pesa mis on justkui puudu (veel imelikumaks teeb asja see et sama pesa on puudu ka 1300se plokil aga tikkpolt ise on sees)
Kepsudena kasutan dexteri 1300se kepse (samad mis 1600sel) lõin neil vanad otsapuksid välja ja pressisin uued sisse (kruustangide abiga imelihtne) uutesse puksidesse said ka õlitusaugud puuritud ja sõrme silmad lasin hõõritsaga õigesse mõõtu töödelda. Piisavalt täpse kaalu puudumise tõttu ei hakanud kepse tasakaalu ajama ja piirdusin nende üldkaalude võrdsustamisega. (Kõik neli kepsu kaaluvad nüüd 602g/tk)
Väntvõlli sain taaskord ingmarilt ja see sobib mu uute saaledega ka lihvimata kujul sest on mõned ajad tagasi esimesse remonti lihvitud ja kulumismärke veel pole. Nüüd olen vaid kahe vahel kas peaks laskma selle ka tasakaalustada ja kõveruse mõõta või jääb se väljaminek ära lootuses et on talutav. Väiksed pudinad sain vändale ilusti otsa (Abiks kuumutamine)
Kolbide osas jälle probleem Ma vist ise liialt probleemne selle mootori jaoks. Nimelt on mu 4 topflat kolbi siiski erinevad (2+2) väljast justkui samad, mõõdult sarnased aga sõrme nihutus tsentrist on neil erinev Ma ei teagi mis sellega peale hakata. Kui tegu oleks R4ljaga siis oleks lihtne...kahel on nool peal ja tsentri nihutus on nii ilmne et saaks teised kaks kah samapidi plokki panan ja asi tahe. Boxeri puhul võin ju noole ettepoole suunata aga vasakule paigaldades on sõrme tsenter nihutatud alla ja paremale paigaldades muutub asi vastupidiseks.....st et kui nool on ikka ette poole siis nihutus on üles poole. Oleks justkui väntvõlli liikumise suuna järgi kõik õige aga asja teeb nõmedaks see, et kahel kolvil tundub nihutus suurem kui teisel kahel 
Sai kõik 3 plokki korralikult ära pestud (mitte vähem kui 4h ebameeldivat tööd ja 10L bensiini)
Sai usa foorumist nõu küsitud ja selgus, et Teedu juurest toodud plokk on üsnagi erinev teisest kahest. Nimelt on ta pärit 60nendatest ja võimalik, et pärineb miskilt seadmelt mis pole auto. Kõik on tal justkui OK aga erinevusi liiga palju ja ei julge katsetada. Kuna mu enda plokil on raamsaalede pesad kulunud, siis jääb üle vaid Ingmari plokk. Sai se kõige kaasaegsem plokk veel puhtamaks tehtud ja seda igast servast uuritud. Sellesse vaja kõik metall jubinad külge panna kuna need mingil põhjusel eemaldatud (tiftid, puksid, tikkpoldid jne) Plokist sai ka 2 väikest murdunud polti välja keeratud. Muret tekitas vaid 1 tikkpoldi pesa mis on justkui puudu (veel imelikumaks teeb asja see et sama pesa on puudu ka 1300se plokil aga tikkpolt ise on sees)
Kepsudena kasutan dexteri 1300se kepse (samad mis 1600sel) lõin neil vanad otsapuksid välja ja pressisin uued sisse (kruustangide abiga imelihtne) uutesse puksidesse said ka õlitusaugud puuritud ja sõrme silmad lasin hõõritsaga õigesse mõõtu töödelda. Piisavalt täpse kaalu puudumise tõttu ei hakanud kepse tasakaalu ajama ja piirdusin nende üldkaalude võrdsustamisega. (Kõik neli kepsu kaaluvad nüüd 602g/tk)
Väntvõlli sain taaskord ingmarilt ja see sobib mu uute saaledega ka lihvimata kujul sest on mõned ajad tagasi esimesse remonti lihvitud ja kulumismärke veel pole. Nüüd olen vaid kahe vahel kas peaks laskma selle ka tasakaalustada ja kõveruse mõõta või jääb se väljaminek ära lootuses et on talutav. Väiksed pudinad sain vändale ilusti otsa (Abiks kuumutamine)
Kolbide osas jälle probleem
Ma vist ise liialt probleemne selle mootori jaoks. Nimelt on mu 4 topflat kolbi siiski erinevad (2+2) väljast justkui samad, mõõdult sarnased aga sõrme nihutus tsentrist on neil erinev Ma ei teagi mis sellega peale hakata. Kui tegu oleks R4ljaga siis oleks lihtne...kahel on nool peal ja tsentri nihutus on nii ilmne et saaks teised kaks kah samapidi plokki panan ja asi tahe. Boxeri puhul võin ju noole ettepoole suunata aga vasakule paigaldades on sõrme tsenter nihutatud alla ja paremale paigaldades muutub asi vastupidiseks.....st et kui nool on ikka ette poole siis nihutus on üles poole. Oleks justkui väntvõlli liikumise suuna järgi kõik õige aga asja teeb nõmedaks see, et kahel kolvil tundub nihutus suurem kui teisel kahel 1 samm edasi ja 2 sammu tagasi.....umbes nii ma neid juppe kokku sätin.
Pesin eile terve õhtupooliku kolbe ja kõik justkui sujus aga kui hommikul kolbe kaaluma hakkasin märkasin ühes kolvis mõra Mu tosin kolbi ei anna aga ka ühtegi teist komplekti kokku. Kui kellelgi kasvõi üksikuid misiganes lae kujuga kolbe üle siis oleksin ehk huviline.
Joonistasin mõra veel paintis üle et selle ulatuset pildil aimu saada:
Ise arvan, et see mõra on tehasedefekt....selle mõra 1 serv on umbes sajandiku ehk madalam kui teine serv ja kui muidu on kolbidel treipingi jäljed sees siis selles madalamas kohas pole lõikejälge......justkui deffekt oleks tekkinud enne kolvi mõõtu treimist.
Pesin eile terve õhtupooliku kolbe ja kõik justkui sujus aga kui hommikul kolbe kaaluma hakkasin märkasin ühes kolvis mõra
Mu tosin kolbi ei anna aga ka ühtegi teist komplekti kokku. Kui kellelgi kasvõi üksikuid misiganes lae kujuga kolbe üle siis oleksin ehk huviline. Joonistasin mõra veel paintis üle et selle ulatuset pildil aimu saada:
Ise arvan, et see mõra on tehasedefekt....selle mõra 1 serv on umbes sajandiku ehk madalam kui teine serv ja kui muidu on kolbidel treipingi jäljed sees siis selles madalamas kohas pole lõikejälge......justkui deffekt oleks tekkinud enne kolvi mõõtu treimist.
-
Mart ja auto
- kaine mõistus
- Postitusi: 29
- Liitunud: K Mär 31, 2004 9:12 pm
uskumatu jah aga se väntvõll oli peale viimast lihvimist piisavalt vähe sõitnud ja võib kohe mu esimese remondi saaledega kokku panna. Kolvi osas on nõuanded täpselt pooleks...400 HP NA dragi auto "team chief" arvas et peab ikka ära proovima, samuti arvas inimene kellel 250hp masinas veel suurema mõraga kolb sees on. Esmased peale vaatajad on muidugi kohe ei öelnud. Kuna tegu on ilmselt mahle kolviga siis mõra taga on ka pronksist võru. Ega palju vahet pole, kui puru lendab siis lendab ja usun et plokk jääb terveks.....vanad silindrid ja kolvi enda purunemine pole probleemiks (Ega ka uuesti laiali võtmine) Kardan oma ebapädevust ja kolvi enneaegset sulamist pigem (Justnimelt proovimise ja õppimise mõttes seadistan sellegi auto ise ma arvan) Kui kolb katki läheb siis tuleb vast 3 ühesugust ja 1 topflat treiali juurde vedada ja topflatile lohk peale teha.
arvas et peab ikka ära proovima, samuti arvas inimene kellel 250hp masinas veel suurema mõraga kolb sees on. Esmased peale vaatajad on muidugi kohe ei öelnud. Kuna tegu on ilmselt mahle kolviga siis mõra taga on ka pronksist võru. Ega palju vahet pole, kui puru lendab siis lendab ja usun et plokk jääb terveks.....vanad silindrid ja kolvi enda purunemine pole probleemiks (Ega ka uuesti laiali võtmine) Kardan oma ebapädevust ja kolvi enneaegset sulamist pigem (Justnimelt proovimise ja õppimise mõttes seadistan sellegi auto ise ma arvan) Kui kolb katki läheb siis tuleb vast 3 ühesugust ja 1 topflat treiali juurde vedada ja topflatile lohk peale teha.Panin hommikul oma parimad teksad jalga ja tassisin suurema osa juppidest oma tulevasse elutuppa.
Proovisin ja uurisin veel kas kõik sobib ja mahub....tegin traadist klambrid tõukureid hoidma ja õlitasin kõik vajalikud pinnad:
Möksisin mõlemad ploki pooled õhukese hermeetiku kihiga kokku ja panin paja kokku:
Kõik läks jumalast hästi aga natuke jäi painama see, et 40 njuutoniga kinni tõmmates käib vänt liiga raskelt ringi lasin 2 polti lahti ja käis vabalt ringi....pingutasin nad lõpuks 25 njuutoniga ja on talutav. Pingutan üle peale mõningast töötamist....kui ta üldse kunagi tööle hakkab muidugi
Kui kedagi huvitab siis step by step nägi se asi välja umbes nii:
Väntvõll mõõta / Pesta / Puhkuda. Saale otsa pista (3x kontrollida et õiget pidi saaks....tapp hooratta poole) Nukkvõlli vedav ratas kuumutada ja lupsi on ta vända ümber ja juba paarikümne sekundiga jääb kinni. Järgmisena läheb otsa spacer, et jagajat vedav ratas vastu nukka vedavat ei läheks ja se pronksi karva ratas samamoodi kuumalt otsa ja stopper vastu. Kepsudel juba uued puksid sees ja ühes kaalus kõik 4. Kepsudel vastused alt eemaldada ja pinnad puhastada, uued saaled külge....veidi õli vahele ja vända külge (Numbrid peavad kepsul ja vastusel kattuma) teised kolm samamoodi ja NM võtmega kinni. Ploki pooled korralikult ära puhastada ja kanalid läbi puhuda (Võimalusel vedelikuga) Kontrollida kõigi tappide olemasolu (ka nukkvõlli hooratta poolne punn) Siis peaks ploki pooltesse pistma puhastatud / õlitatud tõukurid ja need fikseerima...Järgmiseks saaled (Nukkvõll + keskmine raamsaale) vändale teised saaled kah külge ja rihmaseibi poolt kumer seib otsa ja kiil pessa. Saab vist väntvõlli paika tõsta ja saaled ilusti pessa / tappidesse loksutada....Nuka märgid vändaga ühtima ja nukkvõll kah sisse......proovid ja keerutad ja kontrollid. Plokipooled moosiga kokku ja poltide, mutritega ligi tõmmata ja NM võtmega pingutada pidevalt kontrollides kuidas vänt ringi käib.
Proovisin ja uurisin veel kas kõik sobib ja mahub....tegin traadist klambrid tõukureid hoidma ja õlitasin kõik vajalikud pinnad:
Möksisin mõlemad ploki pooled õhukese hermeetiku kihiga kokku ja panin paja kokku:
Kõik läks jumalast hästi aga natuke jäi painama see, et 40 njuutoniga kinni tõmmates käib vänt liiga raskelt ringi
lasin 2 polti lahti ja käis vabalt ringi....pingutasin nad lõpuks 25 njuutoniga ja on talutav. Pingutan üle peale mõningast töötamist....kui ta üldse kunagi tööle hakkab muidugi Kui kedagi huvitab siis step by step nägi se asi välja umbes nii:
Väntvõll mõõta / Pesta / Puhkuda. Saale otsa pista (3x kontrollida et õiget pidi saaks....tapp hooratta poole) Nukkvõlli vedav ratas kuumutada ja lupsi on ta vända ümber ja juba paarikümne sekundiga jääb kinni. Järgmisena läheb otsa spacer, et jagajat vedav ratas vastu nukka vedavat ei läheks ja se pronksi karva ratas samamoodi kuumalt otsa ja stopper vastu. Kepsudel juba uued puksid sees ja ühes kaalus kõik 4. Kepsudel vastused alt eemaldada ja pinnad puhastada, uued saaled külge....veidi õli vahele ja vända külge (Numbrid peavad kepsul ja vastusel kattuma) teised kolm samamoodi ja NM võtmega kinni. Ploki pooled korralikult ära puhastada ja kanalid läbi puhuda (Võimalusel vedelikuga) Kontrollida kõigi tappide olemasolu (ka nukkvõlli hooratta poolne punn) Siis peaks ploki pooltesse pistma puhastatud / õlitatud tõukurid ja need fikseerima...Järgmiseks saaled (Nukkvõll + keskmine raamsaale) vändale teised saaled kah külge ja rihmaseibi poolt kumer seib otsa ja kiil pessa. Saab vist väntvõlli paika tõsta ja saaled ilusti pessa / tappidesse loksutada....Nuka märgid vändaga ühtima ja nukkvõll kah sisse......proovid ja keerutad ja kontrollid. Plokipooled moosiga kokku ja poltide, mutritega ligi tõmmata ja NM võtmega pingutada pidevalt kontrollides kuidas vänt ringi käib.
-
Mart ja auto
- kaine mõistus
- Postitusi: 29
- Liitunud: K Mär 31, 2004 9:12 pm
Ma otsisin aga ei leidnud mis pidi peavad kepsud olema. Ise olen arvanud et vahet pole....mõlemat pidi on ringi tõmbamine välistatud, mõlemast küljest on kepsud samasugused ja sõrme õlituse augud on kah nii, et kumba pidi tahes pannes jäävad augud samapidi mu1300ses oli 1 ühtepidi ja 3 tk teisipidi. Selge on see et numbrid peavad ühel pool olema ja ühesugused.
Seda et vänta puua ei tohi on selge (Õli ruumi peab kah jääma) ilmselt käib korra veel laiali asi
EDIT: lahti-kokku tehtud ja asi paranes....kahe näpuga jõuab kenasti keerata kui poldid on pingutatud....(1 raamsaale tapp oli kuidagi halvasti kaasa lõiganud saale materjali ja see siis oli tapi põhjas.....saale ise õnneks korras.
mu1300ses oli 1 ühtepidi ja 3 tk teisipidi. Selge on see et numbrid peavad ühel pool olema ja ühesugused.Seda et vänta puua ei tohi on selge (Õli ruumi peab kah jääma) ilmselt käib korra veel laiali asi
EDIT: lahti-kokku tehtud ja asi paranes....kahe näpuga jõuab kenasti keerata kui poldid on pingutatud....(1 raamsaale tapp oli kuidagi halvasti kaasa lõiganud saale materjali ja see siis oli tapi põhjas.....saale ise õnneks korras.