T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Sõidad millegagi ringi? Kuuri all vedeleb veel 2 luukeret? Tee pildid, riputa üles, kirjuta jutt juurde et kust said, miks said, mida edasi teed jne...

Moderaator: ingmar

Kasutaja avatar
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 199
Liitunud: L Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas tiblu »

On olnud väga huvitava ja õpetlik, olenemata sellest, et projekt pole väga palju edasi liikunud.

Vahepeal on juhtunud:
  • Teinud auto elektritöid. Visanud kokku ajutuse lahenduse 100% Subaru elektrikomponentidega, et saaks korra süüdet proovida. Seda selleks, et näha kas mu arvestused on õiged ja mis komponente (kaitsmeblokid, releed, kaitsmed jms) on vaja, et kõik mootori vajadused saaks rahuldatud. Pärast aega teha kõik ilusaks. Süüded saab anda, aga kuna bensiinipaak ja jahutus pole lõpetatud, siis käima veel panna ei saa.
  • Tegin omajagu uurimistööd OBD2 diagnostikaseadmete kohta, lõpuks tellisin selles maailmas võrdlemisi kalli http://www.obdlink.com/lxbt/" onclick="window.open(this.href);return false;, AGA kui uskuda ülevaateid, siis ta on ka kallim põhjusega - reaalaja andmed peaks tulema oluliselt kiiremini kui konkurentsil. Kuna ma kavatsen armatuuris hakata neid andmeid kuvama, siis oleks tore kui andmed uueneks kiiresti. Annan märku, kui hea ta siiski sai kui sellega olen natuke mänginud.
  • Tutvunud 3D printimise maailmaga - sättinud printeri üles ja printinud mõned vidinad. Printeriks Eestis koostatud Lecktor (http://lecktor.com/en/" onclick="window.open(this.href);return false;).
  • Sikemasinale 3D printeriga prototüüpinud ning hea treiali abiga valmistatud rullid, millega ise torude otsi valtsida. Ei pea enam kullahinnaga valtsitud torujuppe tellima. Saan ise otsast lõpuni alumiiniumradiaatorid valmis teha, mis on suur võit. Detailiga saab tutvuda ja joonised alla laadida siit - https://www.thingiverse.com/thing:3857119" onclick="window.open(this.href);return false;
  • Disainisid ja lasin Ossmetis lõigata universaalse kinnituslahenduse Subaru releedele/pistikutele - polnud teisi muidu kuskile riputada. Detailiga saab tutvuda ja joonised alla laadida siit - https://www.thingiverse.com/thing:3802885" onclick="window.open(this.href);return false;
  • Käisin veelkord ringi lammutuskojas, seekord otsisin kere läbiviike. Prillimäel on eraldi juhtmekuhi, kust küsimise peale lubati vajalikku välja lõigata. Tulemuseks ämbritäis läbiviike.
  • Aeg-ajalt pannud TIG keevituse käima, keevitan midagi, lihtsalt selleks, et harjutada. Tellisin SSC Controlsi pedaali, mis teeb alumiiniumi keevitamise lihtsamaks.
  • Kohtutud paljude huvitavate inimestega, sealhulgas ühe klubilisega kes võttis laenuks mu keregrilli. Temaga sai veeretatud palju mõtteid bussiprojekti ja igasugu muudel teemadel. Tore on arutada, üksi võib vahel väga üle mõelda ja ennast nurka mängida.
  • Sõitnud ringi Volvo Amazoniga, nautinud ilusat ilma ja mõnusat sõitu.

Mis ma olen õppinud:
  • Auto elekter pole keeruline, lihtsalt omajagu aeganõudev on sellesse kaevumine. Iseenesest põhineb kõik koolis õpitud, aga seni harva reaalset rakendust leidnud teadmistele. Päeva lõpus taandub kõik Soome keelsele sõnale PUIMURI, mis tähendab kombaini. "M" on ainuke kasutu täht - P=UI ehk siis võimsus on pinge ja voolutugevuse korrutis, U=RI - Pinge on takistuse ja voolutugevuse korrutis. PUIMURI seos ei ole minu välja mõeldud, aga väga lihtne meelde jätta.
  • Kaitse ei autodel üldjuhul, mitte selleks, et kaitsta seadmeid, vaid kaitsmaks juhtmete eest - kui juhe peaks kannatada saama ja minema vastu kere, siis kaitse peab läbi põlema enne kui lühisest saab tulekahju. Auto kaitsmed ei põle piisavalt kiiresti läbi, et kaitsta näiteks peenelektroonikat.
  • Ülal tulenevast on kaitsme valimine juhtme järgi ja juhtme ristlõike valid tarbija võimsuse ning pikkuse järgi.
  • Pikk juhe tähendab pingelangu. Peenelektroonika rusikareegel on kuni 3% pingelangu, muu (tuled, kojamehemootorid jne) puhul kuni 10%. Mida suurem on voolutugevus juhtmes, seda suurem on pingelanguprobleem. Pingelangude ja kaabli valiku kohta on minu meelest päris hea koht https://www.12voltplanet.co.uk/cable-si ... ction.html" onclick="window.open(this.href);return false;.
  • Auto elekter on ka selle poolest lihtne, et seal on üpris vähe unikaalseid komponente, mille tööpõhimõtet võiks teada - hõõglamp, diood, relee, solenoid, kaitse, juhe, lülitid, aku, generaator, takisti.
  • Auto elektriga on ka veel nii, et laias laastus on väga vähe erinevaid vooluallikaid kust asjad hargnema hakkavad - aku vool (BAT), süütevool (IG) ja lisaseadmete vool (ACC) ehk siis süüteluku asendid. Kõige suurem kaitsmekarp tuleb süütevoolule. Vooluallikas -> juhe -> kaitse -> juhe -> tarbija(d).
  • Nii palju kui on eri inimesi on erinev arusaam kuidas peaks juhtmete jätke tegema. Rääkisin ühe professionaalse autoelektrikuga, nemad joodavad gaasikolviga. Rääkisin 3D printeri valmistajatega, nemad kasutavad juhtme otsahülsse ka jätkude pressimiseks, ei jooda midagi peale komponentide, mis kinnituvad trükiplaadile. Ma tegin mõned katsetused ja leidsin, et leegiga jootmine muudab juhtme jäigaks ja tahab vibratsiooni korral murduda täpselt joote piirilt. 3D printeri meeste pressimise meetod mulle ei sobinud, sest nende presstangid on suletud ümber juhtme ehk siis kui ma jätku teen, mille mõlemad otsad on kinni, siis ma ei saa tange kätte. Lõpuks avastasin isejootuvate juhtmete jätkud (https://www.oomipood.ee/product/search?q=st_ass_hst2" onclick="window.open(this.href);return false;), mille osas olin väga skeptiline. Tegin testijupid ja minu üllatuseks töötavad nad väga hästi. Kuumapüssiga sooja korraga on joodetud, niiskustõke ja isolatsioon. Rüüs hoiab parajat jäikust, et ei tohiks olla joote kõrvalt murdumise probleemi. Liide võtab suhteliselt vähe ruumi. Aga eks tulevik näitab, kuidas liited kestavad. Neid rüüse on mitmes mõõdus. Subaru ise kasutab 100% pressliitmike ja pistikuid, mitte ühtegi joodet - ilmselt pigem kiiruse ja odavuse pärast.
  • Kui joota lahtise leegiga akujuhtmete otsi ehk rõngasklemme, siis tähtis on soojendada ainult klemmi, mitte juhet ennast. Nimelt avatud leegiga juhtmele kuuma andes vaskjuhe oksüdeerub ja tina ei hakka sinna pärast külge. Klemmilt kandub piisavalt sooja juhtemele, et tina sulaks sinna pärast ilusti vahele.
  • Termokahanevat rüüsi on vähemalt 2 liiki - liimiga ja liimita. Enamus, mida müüakse autotarvete poes on ilma liimita, mis tähendab, et nad tegelikult pole niiskuskindlad. Liimiga rüüs on niiskuskindel. Liimiga rüüsi tunneb ära paksuse järgi - paksem kui tavaline, siiski tasub ka pakendilt kinnitust otsida.
  • Varjestusega juhtmete puhul tuleb maandada ainult varjestuse üks ots. Kui maandada mõlemad otsad, siis võib tekkida maandusring ("ground loop"), mis tähendab veel rohkem häireid.
  • Subaru kasutab oma pistikutes väga erinevaid AMP klemme. Lootsin neid Elfast leida, aga kataloogis on umbes-täpselt 1000 erinevat AMP klemmi ja kuna tehase omadel puudub piisav märgis, siis ma kataloogist neid ei leidnud. Küll aga leidsin ühe firma USA-st, kes müüb Subaru pistikuid ja nõudmisel ka lihtsalt klemme - https://www.iwireservices.com/" onclick="window.open(this.href);return false;. Odavad nad pole, aga kui lõpuks tahta teha minimaalsete jätkude arvuga elektrisüsteem, siis on vaja juhtmetele klemme, mida otsa pressida.
  • VÄGA abiks on MTX automotive pistikuge avamise komplekt - https://www.motonet.ee/et/toode/7001249 ... e-komplekt" onclick="window.open(this.href);return false;. Saab ilusti klemme pistikutest kätte. Toode on natukene pehmest materjalist, aga kui mõne kõveraks väänad, siis on selge, et üritad pistikut valesti avada. Alternatiiv on teha keevitustraadist endale sarnaseid tööriist. Subaru ECU klemmide välja võtmine ongi nagu luku muutmine kus pead korraga surkima 2-e oraga ja üks hetk kargab klemm välja.
  • Subarul on oma viis kuidas jahutusventikaid 2-l erineval kiirusel tööle panna - ühendavad neid vastavalt aju signaalile mitme relee abil kas jadamisi või rööbiti. Kui on vaja pool kiirust - jadamisi, kui on vaja täiskiirust siis rööbiti. Ma sellest loobusin. Jätsin 4 relee asemel alles 2 ja kui ECU ütleb, et oleks vaja imeda, siis imeb alati täisvõimsusel.
  • 3D printimine on väga hea viis prototüüpida lahendusi. Sikemasina rullide prototüübid aitasid säästa omajagu raha sellega, et sain nende disainivead enne välja juuritud kui joonis treialini jõudis. 3D printimine on samas suhteliselt aeglane protsess - rullide komplekti printimine võttis kõige madalama kvaliteediga 2 tundi (10% täidet, kihi kõrgus 0.3mm, PLA).
  • Omada suurt papikarbitäit lammutuskojast toodud kummipukse ja läbiviike on isetegijale suur võit.
  • Volvo on käinud väga erinevate inimeste käes sõidus ja pean tunnistama, et kõik on autot väga hästi hoidnud. Osa hirmust, et amortisatsioon on kõrge ei ole olnud õigustatud. Siiski on sõidud olnud sõbramehe poolest, rendiga raha polegi nagu teeninud. Ilmselt jäin hiljaks - kõik pulmad olid juba planeeritud selleks ajaks kui ma juuni lõpuks Volvo valmis sain.
  • USAs valmistatavate custom alumiiniumdetailidega autode paneelid on alumiiniumi sulamist 3003 H14, lehe paksus 1.6mm (0.062") ja TIG keevitatakse 1001 täitetraadiga.
  • Iga auto (ka Volvo) vajab topsihoidjat - kuum jook jalgevahel sõita pole hea.
Küsimused/mõttekohad:
  • Subaru kasutab 0.3mm2 ristlõikega juhtmete kaitseks 15A kaitsmeid, kusjuures tehase juhend ütleb, et lubatud maksimaalne voolutugevus neis juhtmeis on 7A ehk siis 2x madalam kui kaitse. Kaitse peaks olema kõige nõrgem koht ahelas. Teooria on, et esiteks on 7A "püsiv koormus" ehk siis läbipõlemiseni on pikk tee. Teiseks, kuna kaitse kaitseb lühise eest, siis lühise puhul ületab voolutugevus kiiresti 15A, mille peale kaitse lendab enne kui juhe jõuab tuliseks minna. Muud seletust ma ei oska siin anda...
Mis saab edasi:
  • Alustan dialoogi ARK-iga ümberehituse teemal. Alates 26.08.2019 kehtivad vanadele autodele uued nõuded ja nende valguses PEAKS saama sõiduki Eestis täitsa ametlikult arvele. Teen otsa lahti, et näha, kuidas uut seadust tõlgendatakse, seal selleks päris palju ruumi. Arutelu TQHQ foorumis muudatuste üle on siin - http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=48561" onclick="window.open(this.href);return false;.
  • Viimaks ometi keevitada radikad lõpuni, sest nüüd on kõik selleks olemas, et 1-2 päevaga kokku laduda.
  • Keerata süüdet, vaadata, mis veakoodid OBD2-st välja tulevad, seda ilma, et mootorit käivitaks. Seda selleks, et näha, kas on mingeid vigu, millest pean hakkama mööda hiilima - olemasolu simuleerima vms. Siin peaks abiks olema Subaru tehasejuhend, kus on kõigi komponentide tööpõhimõtted ja testimine kirjas. Kõhutunne ütleb, et vigu peaks saama ajust kustutada ning neid mis ei saa, peaks saama püsitakistiga petta. Kõhutunne....
  • Mootor ja käigukast maha.
  • Paak, tulemüür ja uus ristitala lõpuni keevitada. Miks juba valmis pole? Mul on kombeks teha asju paralleelselt, et oleks hästi palju lihtsalt tegemist vajavaid asju pooleli juhuks kui miski ummikusse jookseb (ootan tellimuse või uurimistöö järel). Kui ummikus, teen edasi seda, mis tean, et ei vaja muud kui ära tegemist.
  • Pidurivedelik, sidurivedelik ja mõlema süsteemi õhutamine.
  • Kõik uuesti külge tagasi, seekord nii, et saaks käima proovida ja parklas ringi teha.
Viited:
Eletrisüsteemi ajutine lahendus
Eletrisüsteemi ajutine lahendus
Sikemasina rullid - prototüübid, rullid ja testvalts (ülevalts)
Sikemasina rullid - prototüübid, rullid ja testvalts (ülevalts)
Releede ja pistikute kinnitusplaat
Releede ja pistikute kinnitusplaat
subaru_relay_attach.png (896.14 KiB) Vaadatud 6054 korda
Esimene jupp keevitatud, ideaalne ei ole, aga eks harjutamine teeb meistriks.
Esimene jupp keevitatud, ideaalne ei ole, aga eks harjutamine teeb meistriks.
Kasutaja avatar
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 199
Liitunud: L Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas tiblu »

Kust tekib tolm ja kuhu kaob aeg?

Vahepeal on juhtunud:
  • Keevitasin kogu jahutussüsteemi - radikate vannid, torustik, radikate kinnitused kere külge. Keevitused pidasid esimesel katsel. Katsetasin veevannis - ~1 bar rõhk sisse ja otsisin mulle, mida õnneks ei tulnud.
  • Keevitasin kütusepaagi. Testisin ~1 bari rõhu ja seebiveega, ainult 1 nõelapea suurune auk kogu paagi peale. See ka loomulikult viimases keevises. Kokku kuskil 30h tööd kogu paagi peale. Ma ei tea kas ma olen aeglane või asjad võtavadki aega?
  • Mootor ja käigukast uuesti maha võetud - umbes 15 minuti töö, harjutamine teeb meistriks.
  • Võtsin ARK-ga ühendust ja algatasin uuesti ümberehituse protsessi. Kogu vastus: "Palun esitage lisaks ümberehitusavaldusele ka vahetatud mootoriga sõiduki kaalutõend. Kaalumisel peab selles olema juht (75 kg), kütus (90% kütusepaagi mahust), tööriistad, varurattas (kui see on paigaldatud) ning 100% õlide, jahutusvedeliku ja kõigi teiste süsteemide vedelikud.". AGA kuna mul pole auto valmis, siis ma ei saa kaalule minna ja võtsin ühendust ARK-ga pigem ennetavalt, et vältida olukorda kus auto on viimistletud ja siis öeldakse, et miskit ei sobi ja vaja ümber teha. Kõik tehniliste lahenduste arutelu peab hetkel käima ARKiga. Kahinad käivad, et tehnilise ekspertiisi üle käivad hetkel tagatubades vaidlused. Vt. "Küsimused/mõttekohad".
Mis ma olen õppinud:
  • Korduvõppetund - materjali eemaldada on lihtsam kui tagasi panna. Paagi keevitamisel lõikasin natuke palju maha, ei arvestanud, et serva alla valtsimiseks peab ka materjali jääma. Päädis sellega, et pidin natuke rohkem paaki sisse minema kui tahtnuks. Päeva lõpus kaotasin umbes 1/5 paagi mahtuvusest, täpsemad arvud kui olen mõõtnud.
  • Paagi keevitamisel (1mm plekk) läksin TIG-ga julgelt peale 60A, 1.6mm täitetraat ja umbes 5 cm pikkuste lõikudena. Ma teadsin, et keevitades väga pikalt võib metalli väga mõlki kiskuda ja eks ta nii oligi, AGA tahtsin teada kui väga ta ikkagi tõmbab. No ikka tõmbas! Kohati vedas 5mm tasapinnast alla poole. Kuna ma keevitamise järjekorda ka päris läbi ei mõelnud, siis ei saanud ma ka vasaraga keevitust läbi koputada. Aga pole viga, kõige olulisem kriteerium sai täidetud - paak peab. Kaval on keevitada lühemate lõikudena ja uurida natuke pulsiga keevitamist, pidi väidetavalt materjali oluliselt vähem kuuma andma.
  • Keevitamise järjekord on hea hoolega läbi mõelda. Nagu ülal mainitud, mängisin ennast natuke nurka sellega, et punktisin pealmise paneeli ja eesmise paneeli kohe külge ära. Mõtlesin, et kui esipaneeli külge punktin, siis aitab see paagil kuju hoida. AGA tulemus oli see, et ma ei saanud pealmise paneeli keeviseid enam läbi koputada ja seetõttu tõmbas kohati päris mõlki.
  • Mul on vaja valtspinki. Hetkel olen kõik asjad valtsinud vasaraga vinklite vahel, aga saaks kiiremini ning kvaliteetsemalt kui oleks valtspink. See on ilmselt mu järgmine suurem investeering.
  • TIG keevitamisel peab paneel VÄGA täpselt sobima, sest muidu ei saa teha keevitust, mis näeb ilus välja. Väga hästi on lõpptulemusel näha, kus paneel ei istunud ja serv hakkas "eest ära jooksma" ehk siis sulas auku, mida siis oli vaja täidisega taga ajada.
  • TIG keevitus on super - ei pritsi, näed täpselt mis toimub ja järeltöötlust on väga vähe. TIGi puhul on keevitamise protsess aeglasem, siiski eelistan seda MIG-le kus võimalik, sest lihvida meeldib mulle oluliselt vähem kui keevitada.
  • Sikemasin on miskipärast väga rahuldustpakkuv tööriist, ilmselt selle pärast et väike jäigastusribi annab asjadele professionaalse välimuse. Kütusepaagi esipaneelile tegin paar ribi.
Mis saab edasi:
  • Tulemüür - nüüd kus paak on valmis, saab uue tulemüüri teha. Päris keeruline tükk saab olema. Osa minust tahaks õppimise huvides teha kogu tulemüüri ühest plekitükist, aga reaalsuses on ilmselt mõtekas teha 3-st tükist.
  • Ristitala - keevitada kere külge, kinnitada sidurisilinder, vedada sellest läbi või selle külge juhtmed ning lahendada sellega koos kogu piduri vaakum. Võib-olla isegi natuke planeerida salongi küttesüsteemi, sest mootoripoolsed otsad on väga ristitala ligidal.
  • Jahutussüsteem++ - õhku suunavad kilbid ümber radikate, sest muidu ma arvan, et ei jahuta ära. Paisupaagi kinnitused.
  • Kütusesüsteem - istutada Subaru pump paaki ja paak autosse.
  • Hästi palju igasuguseid kinnitusi - juhtmed, voolikud jms vaja kere külge ära paigutada.
  • Piduri- ja sidurisüsteemi õhutamine.
  • Väljalasketorustik
  • ... kõik mis veel vaja, et saaks käima proovida ...
Küsimused/mõttekohad:
  • Kes peaks vastutama ümberehitatud ja üksikkorras ehitatud sõiduki tehniliste lahenduste pädevuse ning üldjoontes tänavakõlbulikkuse eest?

    Minu peas on 3 võimalust:
    1. ARK teeb nagu vanasõidukite puhul - on sõltumatud tunnustatud eksperdid, kes väljastavad vanasõidukiks tunnustamise akti ja selle põhjal ARK tunnustab vanasõidukit. Ehk siis usaldatakse teatud ringi eksperte. Samuti võiks ARKl olla nimekiri tunnustatud inseneridest, kes siis teeksid sõidukile läbivaatuse ja väljastaksid akti, mille alusel ARK auto tänavale lubab. Minu meelest täitsa OK lahendus, kui ARK-l on kodulehel nimekiri ettevõtetest kellega ma saan juba ehituse käigus konsulteerida, et siis kui auto valmis on, ei oleks ümber tegemist.
    2. ARK võtab palgale x+1 tunnustatud inseneri, kes teostavad sõidukile ja tema konstruktsioonidele läbivaatust, mille alusel ARK auto tänavale lubab. Mulle see mõte tundub natukene habras, sest siis on ARK-s x+1 inimest, kes justkui peaks vastutama oma verega jumal teab kuidas ehitatud autode eest. Üks asi on konstruktsioon, teine asi on selle ehitamise kvaliteet. Keevituse sisse ei näe? Kõigi võimalike keevituste läbi valgustamine jällegi ehk ebamõistlikult kallis? Kokkuvõttes võib juhtuda, et ARK-s on palgal x+1 inseneri, kes ei taha kuskile allkirja anda VÕI annavad väga lõdvalt, mis ei ole ka hea.
    3. 100% ehitaja vastutus - ehk siis ehitaja võtab kogu vastutuse. Kui juhtub kahju, mis on tingitud kehvast konstruktsioonist või testusest, siis ehitaja vastutab. Ise olen selle võimaluse suur pooldaja. Kui iga päev ringi liikudes vastutan isiklikult saba ja karvadega kõigi oma vigade eest (nt liiklusõnnetuse põhjustamine), siis miks ei võiks iga inimene vastutada konstruktsioonide eest mida ta ehitab? Kui ma ehitan puukuuri ja see kukub kellelegi pähe, siis tullakse ikka ehitaja juurde. See lahendus oleks ka kõige kuluefektiivsem riigi jaoks. Küll aga pole ma kindel kui kaua ehitaja vastutus kehtib? 10 aastat, 20 aastat? Müügi hetkeni? Mis puudutab ostu-müüki, siis kindlasti peaks ümberehitatud sõidukil olema auto passis sellekohane märge, mida suurem seda parem! Lisamärkustena võib olla kirjas ümberehituse ulatus. Seda selleks, et ostja teaks mida ta ostab. Mida ARK võiks pakkuda on nimekiri tunnustatud inseneridest, kellega iseehitaja saab vajadusel konsulteerida. Iga insener saab paluda ennast sinna nimekirja panna. Nimekiri hea selleks, et kui iseehitajana milleski kahtled, siis näitad oma vigurit spetsialistile ja saad tema arvamuse. Selle lahenduse miinus on see, et vastutustundlikkus on inimestel erinev. AGA siis läheb vangi, kui kellelegi oma viguriga viga teed, täpselt nagu see toimub muudes küsimustes.
Jahutusüüsteem autos
Jahutusüüsteem autos
Jahutussüsteem
Jahutussüsteem
Paak autos
Paak autos
Subaru ja VW hübriidpaak
Subaru ja VW hübriidpaak
Tõmbas ära...
Tõmbas ära...
Kasutaja avatar
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 199
Liitunud: L Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas tiblu »

Vahepeal on juhtunud:
  • Kütusesüsteem - valmis paak, pump mahutatud paaki ja paak valmis külge panemiseks. Lisaks lahendatud ka paagi tuulutus - ühendatud VW originaalsüsteemi.
  • Tulemüür - paagile vastav tulemüür. Sai päris keeruline 3st osast kokku keevitatud vigur. Tulemüür võttis kokku 30 töötundi. Alguses läks aeglasemalt, aga pealse esimese 3ndiku valmimist ja valtspingi saamist läks oluliselt nobedamalt. Ilmselt teeks uue 15-20 tunniga.
  • Giljotiin/valtspink - sai muretsetud kasutatud giljotiin/valtspink/rull Bernardo 3in1. 240€ ja 6 tunni töö eest on raske paremat tahta. Valtsimise osa töötab väga hästi, giljotiin on ilmselt juba disainilt kehv - raam liiga vedel, pika pleki puhul paindub keskelt läbi ja voldib 1mm pleki vahele.
Mis ma olen õppinud:
  • Valtspink säästab palju aega ja vaeva ning annab parema kvaliteedi. Isegi kõige odavam kruustangide vahele kinnitatav valtspink annab märkimisväärse võidu. Segmentidega pink on muidugi juba eraldi tase - lubab valtsida keerukamaid detaile. Eraldi super tase oleks ülemiste ja alumiste segmentidega pink.
  • Pleksepatööriistad oleks vaja üle lihvida ja poleerida. Tulemüürile jäi omajagu sügavaid täkkeid, sest alasi ja vasara pinnad polnud perfektsed. Saan küll täitekrundi ja pahtliga eemaldada, aga tore oleks teha detaile, mis ei vaja pahtlit.
  • Inglise ratas aitaks omajagu, et siluda vasarajälgi.
  • TIGi keevitamise puhul oleks ilmselt vaja ventilatsiooni ja filtriga keevitusmaski. Boonus kui sama maskiga saab lihvida. Nimelt TIG keevitamisel olen üldsielt tulipunktile oluliselt ligemal, millest tulenevalt hingan rohkem põlemisel tekkivaid gaase sisse, mis omakorda pole tervisele hea. Paraku aga on sellised maskid kallid ja nendega on kitsastes tingimustes raske tööd teha.
  • Cleco (https://en.wikipedia.org/wiki/Cleco_(fastener" onclick="window.open(this.href);return false;)) ajutiste kinnituste süsteem on hea. Algselt olin kahtlev, et mis nad ikka tühja paremad on kui isepuurivad plekikruvid, aga tuleb välja, et on. Nimelt korduval sobitamisel ei riku Cleco kinnitused auke ära, seevastu isepuurivaid korduvalt välja võttes läheb auk järjest suuremaks. Lisaks ülepingutuse korral ei püsi enam kruvi sees. Tellisin endale erinevate suuruste ja kinnituste komplekti, aga edaspidi võtan ainult vasekarva (3.2mm augule) ja servakinnitusi. Tellisin siit - https://www.ebay.com/itm/401474763841" onclick="window.open(this.href);return false;
  • Hea šabloonipaber (papp) hakkab 200g/m2 kohta. Hea on näiteks paksem akvarellipaber. Kui kuskilt oleks saada täispappi, mis oleks 1mm paks, siis see oleks kõige parem, aga seni pole sellist suurte lehtedena kätte sattunud.
Mis saab edasi:
  • Ristitala - keevitada kere külge, kinnitada sidurisilinder, vedada sellest läbi või selle külge juhtmed ning lahendada sellega koos kogu piduri vaakum. Võib-olla isegi natuke planeerida salongi küttesüsteemi, sest mootoripoolsed otsad on väga ristitala ligidal.
  • Jahutussüsteem++ - õhku suunavad kilbid ümber radikate, sest muidu ma arvan, et ei jahuta ära. Paisupaagi kinnitused.
  • Hästi palju igasuguseid kinnitusi - juhtmed, voolikud jms vaja kere külge ära paigutada.
  • Piduri- ja sidurisüsteemi õhutamine.
  • Väljalasketorustik
  • ... kõik mis veel vaja, et saaks käima proovida ...
Viited:
fw_1_s.png
fw_1_s.png (1.39 MiB) Vaadatud 5509 korda
fw_2_s.png
fw_2_s.png (1.24 MiB) Vaadatud 5509 korda
fw_3_s.png
fw_3_s.png (1.03 MiB) Vaadatud 5509 korda
fw_4_s.png
fw_4_s.png (1.31 MiB) Vaadatud 5509 korda
fw_6_s.png
fw_6_s.png (1.44 MiB) Vaadatud 5509 korda
fw_7_s.png
fw_7_s.png (1.4 MiB) Vaadatud 5509 korda
tank_s.png
tank_s.png (1.55 MiB) Vaadatud 5509 korda
Kasutaja avatar
jeff01
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 917
Liitunud: P Aug 03, 2008 8:32 pm
Asukoht: Tartu

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas jeff01 »

12 punkti 10nest selle väga korrekte ja nauditava teema eest.
Kas viitaksid palun sellele kolmühes valtspingile?
Omal sama mure, et ainus viis on hetkel kruustangide vahel ja tihti rikub see miskit ära...alumiiniumile jätab kohe parandamtu jälg kui tööriist ei sobi.
https://www.upload.ee/image/10791372/77 ... 0768_n.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Kasutaja avatar
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 199
Liitunud: L Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas tiblu »

jeff01 kirjutas:12 punkti 10nest selle väga korrekte ja nauditava teema eest.
Kas viitaksid palun sellele kolmühes valtspingile?
Omal sama mure, et ainus viis on hetkel kruustangide vahel ja tihti rikub see miskit ära...alumiiniumile jätab kohe parandamtu jälg kui tööriist ei sobi.
https://www.upload.ee/image/10791372/77 ... 0768_n.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Bernardo 3in1 1016 pink - https://www.bernardo.at/en/3-in-1-1016.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Ma ise vaatasin tegelikult Holtzmanni (https://www.holzmann-maschinen.at/EN/pr ... chine-1664" onclick="window.open(this.href);return false;), lootuses, et Austria firma teostab paremat kvaliteedikontrolli/koostet. Vabalt juhtuda, et nad on kõik samast tehasest ja kvaliteedivahet pole. Aga igal juhul on parem kui vasaraga valtsimine. Aga kuna 200€ eest sain Beernardo, siis otsustasin Bernardo kasuks.

Küsitava kvaliteediga giljotiin võib-olla seotud juba masina disaini või minu kehva seadistusega. Igal juhul 1-1.5mm alumiiniumi jaoks peaks see giljotiin olema piisav ning su põhieesmärk on valtsimine, siis selleks on see masin hea.

Kui ma kunagi järgmise masina ostan, siis ostan masina, millel on nii matriitsid kui templid sektoritena ja vahetatavad. Bernardol on ainul templid, mis on hea algus.
See nüüd näeb välja küll eriline surmarelv! Kas sul on selle kohta kuskil teema mida jälgida? Või Instagram?

Allikad:

* "Lehtmetalli töötlemistehnoloogiad" - https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/120673" onclick="window.open(this.href);return false;
Kasutaja avatar
jeff01
paranemislootuseta
paranemislootuseta
Postitusi: 917
Liitunud: P Aug 03, 2008 8:32 pm
Asukoht: Tartu

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas jeff01 »

Tänan info eest.
Instas mind pole...fbs leiad Wheelsup racingu järgi.
Edu Bussiga :)
Kasutaja avatar
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 199
Liitunud: L Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas tiblu »

Vahepeal on juhtunud:
  • Uued veovõllid. Vanade püsikiirusliigendid olid sõna otseses mõttes metallipuru täis. Samal ajal testisin ära, et kui amordid põhja käivad, et siis veovõllid ei tungiks käigukasti. Test õnnestus, kõige sirgemate võllide puhul oli püsikiirusliigendite varu ca 1cm. Kõige alumises seisus on varu samuti 1 cm (st tehas lubab püsikiirusliigenditele kuni 4cm käiku, alumises asendis on käiku ca 3 cm). Ka veovõllide nurgad pole kõige halvemad, kraade ei ole mõõtnud. Disaini poolest on neil püsikiirusliigendeil lubatud 20-30 kraadilist nurka. Ise-enesest on olemas ka püsikiirusliigendeid, mis lubavad 50 kraadist nurka.
  • Kütusesüsteem lõpetatud.
  • Jahutusüsteem lõpetatud, uskumatu, aga mitte ühtegi leket ja töötab nagu ette nähtud. Ainult õhu suunamise paneelid veel, aga see on juba puhas disain ja meelelahutus.
  • Ristitala ja torud/juhtmed on selle küljes.
  • Mootorile ja käigukastile, sidurile ja pidurile vedelikud sisse.
  • Panin kütuse paaki....
  • .... ja siis käisin bussiga sõitmas. Uskumatult hea tunne on peale 2.5 aastat esimest korda natukenegi töö vilju maitsta. Sõitis nagu päris auto - vahetas käike, pidurdas, sidurdas ja rooli sai ka keerata. Videoklipp esimesest sõidupäevast - https://drive.google.com/open?id=11IslI ... _Am8MrcQfL" onclick="window.open(this.href);return false;. Mul pole kunagi olnud plaanis kiirendusautot teha ja Jeffiga võidu sõita, aga no esimesel sõidul pidi ikkagi proovima.
Mis ma olen õppinud:
  • Roolivõimu pole vaja.
  • Käigukang ise võiks olla natuke jäigem ja pikem.
  • Esiistmed võiks veel natuke madalamad olla ja istme käetugede nurka võiks saada reguleerida. Peas plaan kuidas istmed veel 4 cm madalamaks tuua. On uskumatu, kuidas üksikud sentimeetrid mängivad.
  • Elektriskeemide lugemisel on kõige lihtsam maha magada hargnemised, seetõttu tuleb neid eriti hoolega jälgida. Generaatori ahela skeemi lugesin valesti, seetõttu jäi "sense wire" ehk siis aku pinge vool geneka regulaatorile ühendamata ja pingeregulaator ei töötanud ehk siis laadis üle (15+ V). Viisin loomulikult geneka remonti ja maksin oma rumaluse eest 50€.
  • Piduri peasilindrisse minevad tule ja regulaatori lülitid käivad kere poole, mitte keskele. Hetkel käsipiduritross hõõrub vastu lüliteid. Õnneks pole kuigi suur töö vahetada pooled ära.
  • Subarul on 1 pistik "test mode" ehk siis roheline pistik (või isegi 2). Seda kasutatakse nagu nimigi ütleb süsteemide testimiseks ja selles režiimis saab ajus tarkvara uuendada. Kui selle kokku paned ja auto käima, siis ventilaatorid uugavad korda mööda sisse ja välja. Korraks ehmatasin ära peale esimest käivitamist on hirmus möll mootoriruumis, aga siis tuli see pistik meelde. Olin esimese käivitamise õhinas kõik lahtised pistikud kokku pannud. Kiirustamine...
  • OBDLink LX Bluetooth (https://www.obdlink.com/lxbt/" onclick="window.open(this.href);return false;) on seda raha väärt. App on hea, andmeedastus on kiire.
  • Minu Subaru jahutusvedeliku temperatuuri sensori takistus on ~1 kilo-oomi @ 15C ja 60 oomi @ 86C. Poest ostetud suvaline odav näidik oli aga ~2 kilo-oomi @ 23 kraadi ja 200 oomi @ 86C. Ja siit paistab välja, et takistuse sõltuvus temperatuurist pole lineaarne, mis tähendab omakorda, et ma ei saa lihtsalt odavat näidikut Subaru anduriga kokku laulatada. On võimalus panna näidiku jaoks lisaks oma originaalandur, aga see oleks omajagu veiderdamist, just see, et seda panna enne termostaati ehk siis väikese ringi peale. On ka võimalus peenelektroonikaga üritada neid omavahel kokku sobitada, mis tundub väga tore väljakutse, seda enam, et ilmselt kütusetaseme anduriga pean midagi sellist tegema (sisuliselt oleks vaja hetke takistus * 2 loogika teha). Ükskõik, mis see lahendus on, ma pean saama oma temperatuurinäidiku, mis näeb välja nagu VW originaal kütusetaseme näidik.
  • 1mm 2000x1500 alumiiniumleht mahub 2006 luukpära Toyota Corollasse ära. Keerad poognaks, toetad esimese serva tahavaatepeeglile ja tagumise painutad luugiga koos alla. Lagi on madal, aga saab sõidetud. 1.5mm puhul aga pead häbiga minema lõikamist paluma.
  • Bussi salongi originaal kütte ja ventilatsioonisüsteem on jaotatud 2-ks kuni 3ks tsooniks. Esimene, keskmine ja tagumine (mitte alati). Esimene tsoon on aknad, jalad ja uksed (mitte alati). Keskmine tsoon on esiistmete taga põrandas olevad avad. Tagumist tsooni ehk siis tagaistmete alla tulevaid soojatorusid kõigil bussidel pole. Bussi süsteem on minu arvates natuke puudulik. Nimelt esimeses tsoonis on ainult varvastele ja esiklaasi keskele võimalik sooja õhku puhuda. Esiklaasi külgmised vendiavad, armatuuri küljeklaaside avad ning ustes olevad avad suunavad AINULT külma välisõhku. Sooja ja külma õhu segunemine toimub salongis, mitte enne salongi sisenemist. Lisaks pole armatuuril päris klaasi alumises servas ühtegi vendiava. Ilma, et oleks selle bussiga ühtegi talve sõitnud, ennustan, et juhi vaatevälja jääst vabaks sulatamine on pikk protsess. Küljeklaasidest rääkimata.
  • Multimeetril ja multimeetril on vahe, kõik taandub sellele, mida sa sellega teed. Hinnad on 10€ - 1000€. Millest tuleb hinnavahe? Mingi hinnapiirini, umbes 100€ on mõõtetäpsuste ja põhifunktsioonide vahe. Sealt edasi tundub täpsus muutuvat väga vähe, rohkem aga paraneb koostekvaliteet, kukkumise ja ilmastikukindlus ning ohutus. Millist on vaja? Seni olen hakkama saanud 30€ multimeetriga mõõtes pinget, takistust ja ühenduvust. Auto maailmas üldiselt on sellest küll, kõik muu on juba boonus/mugavus. Mõned asjad, millest ma siiski puudust olen tundnud - "auto range" ehk siis ma ei vali mõõtevahemikku kettalt, vaid ta tuvastab selle ise. Autorange puhul on ka väga hea, kui ekraani servas näidatakse suurusjärgu riba, et ei magaks maha tulemuse suurusjärku (nt oom, kilooom, megaoom). Min/max ja autohold ehk, et jätab ise meelde maksimaalse ja minimaalse väärtuse. Eriti hea kui oled küünarnukkideni mootoriruumis ja ei näe ekraani - pistad otsad peale ja vaatad näitu pärast. Suured numbrid ekraanil on väga abiks. Peale mõningast uurimist ja arupidamist ostsin endale OWON BT35+ (https://www.oomipood.ee/product/b35t_pl ... a2428:3765;" onclick="window.open(this.href);return false;). Lisaks oma hinnaklassis heale täpsusele on tal ka üle bluetoothi datalogger, millega saab salvestada tulemuse muutumist ajas. Plussidena suur ekraan, hea taustavalgus, autorange, head mõõteotsikud, termobaar. Miinusteks on kehv kukkumise ja ilmastikukindlus. Arvan, et selle raha eest väga hea riist.
Mis saab edasi:
  • Armatuuri näidikute ehitamine. Seoses moodsa vesijahutusega mootori paigaldamisega lisanduvad armatuuri jahutusvedeliku temp näidik, veatuli ("Check engine", "MIL"), käigu neutraalasendi tuli ("Neutral position switch") ja boonusena "uks lahti". Tahhomeetrit oluliseks ei pea. Uurisin järelturul saadavaid olevaid võimalusi ja ükski mind ei rahuldanud, peamiselt selle pärast, et nad kas on hirmus kallid või hirmus koledad. Minu meelest VW originaalarmatuur on ilus ja lihtne. Minu õnneks on mul 2 armatuuri ja originaalis on üks vaba auk, ning kirsina tordi peal on vasakpoolne väike komplekt 4 tuld ning 1 osuti. Võtan teiselt armatuurilt välimuse ja sisu. Kütusetaseme näidiku asemele tuleb vedeliku temperatuur. Tuledele teen uued värvid ja katted, et kasutada neid vastavateks uuteks märgutuledeks. Nii saan ilusa armatuuri, kus kõik näidikud on originaali stiilis.
  • Välimuse välja mõtlemine. Otsustasin, et kui ma juba nii kardinaalselt ehitan, siis võiks bussile ka välimuses midagi teha. Peamiselt ei meeldi mulle kandilised põrkerauad, "Early bay" oli oluliselt ilusam. Volvo Amazoni esimene põrkeraud sobib hästi, aga siis on kandiline õhuvõre ja suunatuled veidrad. Õhuvõre keevitan siledaks (vt küte ja vent) ja suunatuled ilmselt asendan ümmargustega. Aga see kõik vajab natuke katsetamist ja mõtlemist. Tagumist Amazoni põrkerauda pole proovinud, aga ka seal ilmselt tulede kandiline vorm ei sobi põrkeraua ümarate vormidega.
  • Salongi küte ja ventilatsiooni ümberehitus. Kuna ma pean nii kui nii kuidagi Subaru mootorisooja kasutamiseks soojusvaheti ja ventilaatorikarbi ehitama, siis otsustasin kõrvaldada olemasoleva süsteemi puudujäägid. Plaan on teha 1 tsooni ehk ninasse soojusvaheti+ventilaator, et kõik seal olevad avad puhuks juba õige temperatuuriga õhusegu. 2 tsooni ehk juhi istmete taga olevatesse avadesse ühendan Vebasto vms kütuselt töötava soojenduse ning sinna mootori sooja üldse ei saada. 3 tsooni ei tee. Töö käigus võtan ilmselt välja enamuse tehase poolt keevitatud välisõhusüsteemi, mis annab mulle rohkem kui küll ruumi soojusvaheti ning ventilaatori jaoks. Seejuures keevitan ilmselt kinni kogu nina, et oleks ilus ja lihtne, ilma võreta. See ilmselt tähendab, et pean ninasse tegema mingisuguse toe, et plekk ei mängiks. Selleks toeks saab ilmselt olema isetehtud turvatala, mille seon A-piilaritega. Aga kust tuleb siis värske õhu sissevõtt? Hetkel olen mõelnud võtta põrkeraua tagant, põrkeraua alt või koguni põhja alt. Ka sisse tuleva õhu filter tuleb kuskile paigutada.
  • Osta/ehitada summuti. Uurisin natuke summutite disaini ja tekkis korra tahtmine ise summuti ehitada, et anda autole omanäoline hääl - suruda maha kõrged ja tuua esile madalad helid. Ilmselt siiski ei hakka ise summutit tegema, suunan aega ja energiat muude asjade tegemisse. Alati saab hiljem uhke summuti teha.
  • Sisustus - mitu istet? voodi? Laud? Valguslahendus?
Küsimused:
  • Kas keegi teab mõnda head doonorautot, millelt võtta soojusvaheti ja ventilaatori süsteem? Vb T3? T4? Kui klappidega, siis hea oleks, kui oleks trossidega, mitte elektroonilised, siis saab bussi originaalheebleid kasutada.
  • Kas kellelgi on kogemust "rock and roll" voodi/istmega? Kas süsteem on hea? Kas on konkreetne tootja/toode mida soovitada või siis vastupidi vältida?
Viited:
  • Speedhutil on uhked, kvaliteetsed ja lihtsalt paigaldatavad näidikud, AGA ka kallid. Kui ma originaalnäidikute visuaali ja tegemise rõõmu taga ei ajaks, siis ilmselt ostaks siit kõik näidikud - https://www.speedhut.com/" onclick="window.open(this.href);return false;.
  • Multimeeter OWON B35T+ - esialgu tundub hea riistapuu, eks aeg annab arutust - https://www.oomipood.ee/product/b35t_pl ... a2428:3765;" onclick="window.open(this.href);return false;
  • Videoklipp esimesest sõidupäevast - https://drive.google.com/open?id=11IslI ... _Am8MrcQfL" onclick="window.open(this.href);return false;. Mul pole kunagi olnud plaanis kiirendusautot teha ja Jeffiga võidu sõita, aga no esimesel sõidul pidi ikkagi proovima.
Testipäeva foto
Testipäeva foto
VWT2b_subaru_conversion_test_day.jpg (88.47 KiB) Vaadatud 4630 korda
Veovõlli nurgad 1
Veovõlli nurgad 1
VWT2b_Subaru_conversion_axle_angle_1.jpg (69.75 KiB) Vaadatud 4630 korda
Veovõlli nurgad 2
Veovõlli nurgad 2
VWT2b_Subaru_conversion_axle_angle_2.jpg (56.76 KiB) Vaadatud 4630 korda
Püsikiirusliigendid....
Püsikiirusliigendid....
Kasutaja avatar
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
Postitusi: 199
Liitunud: L Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Postitus Postitas tiblu »

On hea meel, et foorum on tagasi! :shake:

Vahepeal on juhtunud:
  • Esiistmeid veel 4 cm alla poole lastud.
  • Salongi küte lõpetatud. Jätsin originaaltsoonid, sest värske õhu sissevõtt õuest oleks olnud liiga palju tööd ja rikkunud auto välimust. Tegin lõpuks VW T5 tagumise salongi kütte komponentidest ise küttekasti, mis paikneb kõrvalistuja istme all. Olemas CAD joonis, et tehtud korrata. Pean tunnistama, et läks 3 katset enne kui kõik hea sai. Möödapääsu ("bypass") kraani panin keskele põhja alla, sest ees ruumi vähe. Möödapääsu kraani otsa 3D printisin klambri ja panin sinna otsa originaaltrossi. 8 tundi kirjutasin korstnasse õhutamisel. Vt. "Mis ma olen õppinud".
  • Paigaldatud Vanwurksi rock ja roll voodi. Oleks võinud odavama osta, sest nii kui nii vajas ümber keevitamist - polnud minu arvates piisavalt jäik.
  • Kahandatud mootori elektrisüsteem - paigaldatud uued kaitsme- ja releeblokid. Kogu Subaru tehase süsteemiga võrreldes umbes poole väiksem.
  • Testitud/paigaldatud Viperi 5806V alarm+remote start süsteem. Video ja detailid siit - https://www.instagram.com/p/CNJC3mvpR3W/
  • Keskluku uksekontaktid - joonestasin ja 3D printisin korpused Mercedese uksekontaktidele. Ilmselt lõpuks neid ei kasuta ja panen ikka juhtmed ukseposti, sest audio puhul ma arvan, et uksekontaktid avaldavad mõju kvaliteedile (ragisevad?).
  • Uus kere juhtmestik - tuled ja viled. Puudu veel lisaseadmete otsad.
  • Klaasipesu tehtud ümber elektrile kasutades pritsimiseks originaalheelblit, mitte lisanuppu. 3D printimise fail, komponentide nimekirja ja juhised leiab siit - https://www.thingiverse.com/thing:4806440
  • Ostetud audiokomponendid.
  • Alustatud uste ja luukide komplekteerimist. Tagaluugil asendatud torsioonvedru gaasiamortidega. Tulemas elektriline tagaluuk.
  • Tehtud natuke keretöid, täpsemalt parandatud aknaääri, remonditud liugukse siini all olev auk ja paigaldatud uus siin.
  • Tiku ja Hipi käisid külas. Vaatasid peale ja jagasid toetavaid sõnu - tänan! Lisaks on Tiku iga kord rääkinud, et ta jätab originaal käigukangi mängust välja ning enda bussile paneb trossidega süsteemi (Toyota MR2 näiteks). Mulle meeldib originaalkangi esteetika, AGA iga kord kui ma sõidan, tundub, et Tiku mõte on hea - originaalkang on kaugel, pead ette nõujatuma, et käiku vahetada.
Mis ma olen õppinud:
  • Juhtus nii, et peale salongi soojusvaheti jahutusvedeliku ringi ühendamist auto enam ei jahutanud. Esimesena arvasin, et äkki õhk sees. Kallasin, pumpasin ja jebisin, ei tundunud mingi hetk enam reaalne. Huvitav, termostaat ka ei avane. Panin termostaadi keevasse vette, avanes aga aeglaselt. Panin uue termostaadi. Midagi ei muutnud. Võtsin salongi soojusvaheti pealevoolu vooliku lahti, huvitav midagi sealt välja ei voola. Eeldasin siis, et mingi totra juhuse tahtel pump otsad andnud - näiteks tiivik käib võllil ringi. 8 tundi ja 2 eritööriista hiljem sain aru, et pump ikka ei ole katki, vaid ise olen rumal. Probleem on selles, et Subarul on veepump all ja sellest veel all pool on termostaadi korpus. Kogu suur ring käib läbi salongiradika, lisaks käib suure ringi väike ring veel läbi sisselaskekolle ("throttle body"). Kui täidad hooga süsteemi, siis juhtus nii, et sisselaskekolle ringilt tulnud vedelik täitis ära kohe pumba tagasivoolu ja pealevoolu, mis tähendab, et salongi ringile jäi suur õhumull. Kui mootori käima panid, imes pump õhumulli termostaadi korpusesse ja pumpa. Pump õhku ei liigutanud, vaid lihtsalt plätserdas blokist tagasi vajuvat vedelikku. St, tegelikult ringlus seisis. Lahendasin probleemi kirve meetodil - enne täitmist panin sisselaskekolle ringi voolikule klambri peale, et suruda täitmist läbi salongi ringi. Teiseks võtsin lahti pumpa tagasi tuleva otsa. Valasin nii kaua peale, kuni natukene nirises tagasivoolust. Siis võtsin vaakumi ja tõmbasin tagasivoolust seni kuni voolas ühtlaselt. Suure plädina ja vikerkaare saatel surusin siis tagasivoolu pumba otsa. Oligi korras - vedelik käis ringi, termostaat avanes, jahutas, salongi küttis.
  • Hydroscandi MULTIOIL voolik pidurivedelikku ei kannata. Küll aga kannatab nende küttesüsteemi voolik Hydroscand EPDM.
  • 3D skaneerimine ei anna hetkel minu tegemistes suurt midagi. Mängisin veidike odavate vahenditega tänu millele sain aru, et isegi kui oleks täpsemad ja kallimad seadmed, siis kasutust oleks suhteliselt vähe. Rohkem sellest siit - https://www.instagram.com/p/CUvvmxwIdvP
Mis saab edasi:
  • Porsche 914 - kliendi töö. Ilmselt kestab suveni, ning buss ootab, sest teen autosid poole kohaga. Väga hea meel, et saan sellega tegeleda.
  • Bussi salongitööd - asi on nii kaugel, et aeg hakata auto salongi tegema. Audio.
  • Välimus - põrkerauad, body-kit? Oleks huvitav teha alumiiniumist kit. Ma ei mõtle midagi väga ülevoolavat, midagi mis annaks natuke iseloomu.
Viited:
  • https://pakiauto.ee/ - Hea koht! Täna suhteliselt haruldane kui lastakse lammutuses niisama ringi vaadata ja asju riiulitest otsida. Sain neilt T5 tagumise salongi küttesüsteemi ja Mercedese ukselüliteid kesklukkude tarbeks. Valik on suur - mootoritest kuni salongideni välja.
  • https://www.thingiverse.com/thing:4806440 - Adapter klaasipesuvedeliku mikrolüliti jaoks - 3D mudel, komponentide nimekiri ja juhised.
electrical.jpg
electrical.jpg (46.5 KiB) Vaadatud 1323 korda
alarm_and_remote_start.jpg
central_lock_contacts.jpg
central_lock_contacts.jpg (44.06 KiB) Vaadatud 1323 korda
heater_box_collage.png
washer_switch.jpg
washer_switch.jpg (32.11 KiB) Vaadatud 1323 korda
washer_switch2.jpg
Vasta