Foorum

Oli täna üks vaba tund jälle ja kuna kolde tööd on hetkel flantsi tegemiste tõttu ootel, siis mõtlesin et otsin utiili hunnikust mõned vanad pastlad ja panen need velgedele peale, et velgi põrrale proovida. Mõeldud tehtud. Muidugi ainukesed rehvid mida ma utiilihunnikust leidsin olid 195/60/15 ja 205/65/15...igatahes tulemus pole midagi taolist mida ootasin. Sellega tõstis auto taevasse. Muidugi hetkel veel vara midagi konkreetset öelda kuna kere on ju tühi, pole seal peaaegu midagi küljes, seega eks ta ka üks paras Jeep praegu ongi. Nüüd lähiajal proovin esimesed 65 kõrgusega rehvid välja vahetada 40/45 kõrguse vastu, vaatan mis siis saab...

Madaldamised tegid tol hetkel tunde järgi?
Kas sinu autol oli sild otse ja mõlemad küljed maast sama kõrgel ja mõlemad esirattad tagumistest sama kaugel?

Kui enda põrnikat madaldama hakkasin oli pilt päris kohutav kuigi se alul nii ei tundunud...Sillapolte lahti keerates kukkus silla ja kere vahelt omajagu metalitükke mis olid sinna pandud sille otseks ajamise mõttega. Keerasin proovi pärst silla ilma nendeta kinni ja kaugus tagaratastest erines 4cm Kere kõrguse vahe maast 3cm ja tiibade järgi rattad ühel pool väljas 3cm
Tegin ülemisele torule uue kinnituse kere suhtes viltu ja saavutasin selle, et tagasilla suhtes on piisavalt otse (Kui ei eksi siis 5mm kandis mööda ja se on minu jaks piisav kuna näen igapäevaselt kasutuses olevaid autosid millel möödapanekud 2-4cm ei ole veel rehve sööma hakanud.....tagant vaadates on 4cm korral autod juba üsna viltu muidugi.
Kõrguse esitiibadega ja ka karbi nurgast mõõdetuna sai kah oluliselt ühtlasemaks (1cm sisse) aga vasakule-paremale nihutusega ei saanud suurt midagi ette võtta ja pean alla samasuguse kinnituse tegema.....siis saan originaal poltidest loobuda ja see lubab silda ka külje suunas liigutada)

jeff01 kirjutas:Madaldamised tegid tol hetkel tunde järgi?
Kas sinu autol oli sild otse ja mõlemad küljed maast sama kõrgel ja mõlemad esirattad tagumistest sama kaugel?

Kui enda põrnikat madaldama hakkasin oli pilt päris kohutav kuigi se alul nii ei tundunud...Sillapolte lahti keerates kukkus silla ja kere vahelt omajagu metalitükke mis olid sinna pandud sille otseks ajamise mõttega. Keerasin proovi pärst silla ilma nendeta kinni ja kaugus tagaratastest erines 4cm Kere kõrguse vahe maast 3cm ja tiibade järgi rattad ühel pool väljas 3cm
Tegin ülemisele torule uue kinnituse kere suhtes viltu ja saavutasin selle, et tagasilla suhtes on piisavalt otse (Kui ei eksi siis 5mm kandis mööda ja se on minu jaks piisav kuna näen igapäevaselt kasutuses olevaid autosid millel möödapanekud 2-4cm ei ole veel rehve sööma hakanud.....tagant vaadates on 4cm korral autod juba üsna viltu muidugi.
Kõrguse esitiibadega ja ka karbi nurgast mõõdetuna sai kah oluliselt ühtlasemaks (1cm sisse) aga vasakule-paremale nihutusega ei saanud suurt midagi ette võtta ja pean alla samasuguse kinnituse tegema.....siis saan originaal poltidest loobuda ja see lubab silda ka külje suunas liigutada)

Madaldasin tookord velje järgi, rohkem ei kannatanud, kuna vastasel juhul hakkaks alumine sharniir vastu velge käima.
Ma pole küll mõõtnud aga tundub et sild on enavähem paigas, vähemalt kui auto õhus oli, siis olid mõlemad rattad maast sama kõrguse peal...
Ja mul ju see jama et mul pole seal enam ühtegi polti mida lahti keerata, mul terve sild kere külge ju kinni keevitatud

Kuna siis Kõik tööd põrra juures hetkel millegi pärast millegi taga kinni siis mõtlesin et enne kui kolde flantsid saan, proovin mootori koos koldega veel peale tõsta(9 korda mõõda, üks kord.... ) Hetke seisuga paistab et kõik toimib ja mahub kolle kenasti ära, küll ei oska ma veel öelda kust kuradi kohast ma peaksin downpipe ja sumbuti tegema

Ette sain ka ühele rattale hetkel peale visata 215/45/15 rehvi, parandas see kogu kupatust umbes 2 cm võrra, vb ka 3 cm võrra, ma pole kindel kuna sain ainult ühe rehvi....
Hetkel esiosa maapinnast 17 cm ja tagaosa 32 cm, seda siis nii et auto kere tühi ja taga peal ainult mootori toorik, ilma sisuta.
Mõned paremad pildid kaa:





Veel tuli väikseks tagasilöögiks see, et parempoolne kütuse latt ei mahu kere ja mootori vahele ära, paistab et tuleb tiiva alla üks karp keevitada kuhu see ära mahuks. Aga see vaid kättevõtmise asi, hetkel niikuinii plaanin tagaosa polditav teha, aga hetkel veel mõtlen kuidas mootori tala kinnitused seeläbi kannatama ei peaks...

Olen lugenud huviga sinu ja poiste toimetamistest, kuid nyyd kuidagi asi toppama jäänud ?
Kas jätad poolassid samad või lähevad need ka siiski tugevamate vastu vahetusse ?
Igaljuhul jõudu su toimetustes ja hoia meid ikka asjaga kursis !

Tarts kirjutas:Olen lugenud huviga sinu ja poiste toimetamistest, kuid nyyd kuidagi asi toppama jäänud ?
Kas jätad poolassid samad või lähevad need ka siiski tugevamate vastu vahetusse ?
Igaljuhul jõudu su toimetustes ja hoia meid ikka asjaga kursis !

Tempo jah vaibunud hetkel, kuna kollektori ehitus on võtnud suure aja ja seda mitmekesi teha ei saa :S Samas tööd lähevad järjest spetsiifilisemaks, nii et paljud tööd tuleb lasta juba kusagil mujal teha jne...
Aga ärge muretsege, auto pole seisma jäänud, vaikselt ikka liigub, mõningad muutused on juba olnud, pole lihtsalt midagi nii suurt olnud et pildimaterjaliga uhkustada Keskkonsool on liikunud natuke parema vormi poole, Kollektor on enamvähem valmis, vaja veel WG ava teha ja WG flants kinni keevitada. Kahjuks ei saagi seda hetkel teha, kuna müüsin oma eelnevalt ostetud turbo ära, kuna see ei sobinud siiski mulle ja hetkel lihtsalt pole aega saanud et tallinnast uus kätte saada.
Täna homme hakkan ka tagaluugi kinnitusi modima parema jahutuse nimel, sellest räägin lähemalt kui asi on liikuma hakanud, aga vihjeks niipalju et doonor juppe võtan VW Corrado taga luugilt. Mõned vast teavad mis eripära on Corradol
Kuna Väljalaske kollektor on paigas siis nüüd tuleb ka aega mootor kokku laduda, aga enne pean veel kolvid ja kepsud kaalu ajama, hooratas koos väntvõlliga tasakaalustus kuuri juba läbis, Selleks Muretsetud ka endale Autovärvide segamise kaal, mis peaks olema ikka väga väga täpne...
Aga mis siin ikka jutustada sellest mis peaks tulema ja mida peaks tegema, eks kui midagi liigub siis annan teada...
Muidugi väga meeldiv on näha et huvi on auto käekäigu järele, see annab tõstab kõvasti isu autot ehitada.
Nii et suured tänud kõigile.

Kolbide tasakaalustamise kohapealt on välja arvutatud, et asi ei vaja ausaltöeldes just supertäpsust.

1 gramm erinevust, tähendab pööretel mootoris umbes 20kg erinevust per kolb.

Oletame, et töötakti ajal pressitakse kolbi allapoole rõhuga 20bar saame me, et 94mm kolvile (~70 ruutsenti) rakendatakse rõhku 1400kg.
See tähendab, et 1g kolvi raskuse erinevust on 1.4%.



Kompressioonide erinevusega 1 bar ollakse üldjuhul rahul? See on ju üldjuhul suurusjärgus 10% (seda kümmet protsenti ei saa muidugi nii otseselt võtta, töötakti ajal on arvatavasti erinevus siiski väiksem)
Enamus pihusteid, mis müügil, on 5% flow täpsusega, paremad 1%
Kui täpselt on sul põlemiskambrid paika aetud? Nende ruumala on vist umbes 50cc kanti? 1cc erinevust on seega juba 2%

And last, but not least. Kollektorid, nii sisselase kui väljalase. Flowbenchitud neid ju pole. Kui flow erinevus 5% piiresse jääb on need väga hästi õnnestunud.


Mis ma öelda tahan, halbade tingimuste kokkulangemisel võib juhtuda, et kütuse- ja õhukogus teevad ühe kolvi 10 korda "raskemaks", ja see massierinevus, mis seal kolbides on, võib juhtuda hoopis heal juhul seda kompenseerima Halval juhul muidugi võib asja veel hullemaks teha

Õnneks käivad need mootorid alla 5k rpm pöördesse stock väntadega
Vaatasin üht pikka blogi, kus mees ajas ülisuure täpsusega juuksearvu pooleks oma mootoris ja tulemuseks oli närused 98hp mis ajas lausa naerma. kui on 1g sees usun, et jõus tuntavat vahet sa ei taju. Küll aga mõjuvad kõik ebatäpsused koos su mootori elueale ja kui sõidakski 10 aasta asemel 8 siis mis siis? niikuinii käib enne mitu korda laiali muude probleemide tõttu

mart154 tõi huvitavaid aspekte. Pointi, et ei maksa juuksekarva lõhki ajada on nende taustal kena kuulda.

aga selle "1400kg" (rõhuks ei olöe teda kena nimetada, aga ei oska talle tegelikult ka mina õiget nime öelda...) puhul ei saa ma poindile pihta - miks nn kolvi survejõule vastavat massi kui ühtpidi mõjuvat jõukomponendi osa võrrelda kolvi massiga - ning mida see (mulle arusaamatult saadud) protsent ("1,4%") väljendab?

...ja kas see "1400kg" ei peaks mitte 14t olema?

t,
Teet

Turbod ja värgid aga 1 ratta veolisena (nagu põrnikas loodud on) on tal ju raskusi selle meeletu jõu mahapanemisega? Kas jõuülekande poolelt ka midagi muutub? Difrid, värgid?

Teet kirjutas:mart154 tõi huvitavaid aspekte. Pointi, et ei maksa juuksekarva lõhki ajada on nende taustal kena kuulda.

aga selle "1400kg" (rõhuks ei olöe teda kena nimetada, aga ei oska talle tegelikult ka mina õiget nime öelda...) puhul ei saa ma poindile pihta - miks nn kolvi survejõule vastavat massi kui ühtpidi mõjuvat jõukomponendi osa võrrelda kolvi massiga - ning mida see (mulle arusaamatult saadud) protsent ("1,4%") väljendab?

...ja kas see "1400kg" ei peaks mitte 14t olema?

t,
Teet

Rõhk pole tõesti hea sõna, ununesid jutumärgid. Aga sa said selle mõttest aru siiski. Kolbi surutakse sellise jõuga "alla" töötakti ajal.
20bar = 20 kg/cm2 * 70 cm2 = 1400kg ju? Füüsikast on palju aega möödas, võimalik et panin ühikutega mööda?



1.4 protsendiga tahtsin ma kobamisi väljendada seda, et.....
umm, kuda nüüd seletadagi mu mõttekäiku...

Väntvõll "näeb" et 1g raskem kolb "kaalub" tema jaoks 20kg rohkem.
Samas "näeb" vänt, et tänu "paugule silindris" "kaalub" kolb 1400kg.
(nüüd tuleb koht "ups" kus ma unustasin kolvi reaalse kaalu (ütleme 500 grammi)) 500g kolb "kaalub" umbes 10 tonni. (väidavad, et kolvile võiks mõjuda jõud umbes 2000G)

Seega. Vänt 'näeb', et teda tõugatakse kolmes silindris 1400kg + 10 000kg. ja ühes silindris(sje 1g raskema kolviga) 1400kg + 10 000kg + 20kg

see 1g raskem kolb "kaalub" siis justkui 0.17% rohkem töötakti ajal? eksju?

NB! see "rõhk silindris 20 bar" on üsna lambist võetud number. Seega arvutuskäigu täpsusega nobeli preemiale ei kandideeri, aga suurusjärkudest peaks aru saama?

mart154 kirjutas:20bar = 20 kg/cm2 * 70 cm2 = 1400kg ju?

mitte, et minagi midagi väga füüsikast tean, aga kas mitte:

bar = düün / cm² (jõuühik jagatud pindalaühikuga) ? ehk siis g*cm/s² * cm²?

Viljus, sina oled teadlane, kuidas näeb välja õige füüsika?

vat kus arutelu
tegelikult on Mardil õigus, eks ta üks pilli lõhki ajamine ole, aga las ta olla...see töö pole minujaoks suur ettevõtmine, kaal kalibreeritud ja seisab niikuinii töölaual, tahan teha siis ega see ju halba tee, eksole...

Aga Indrekule vastuseks: Jah turbod särgid värgid ja küll tuleb ka aeg, kus jõuan ka jõuülekandeni....sinnani veel aega. Tahaks lihtsalt mootori kaelast ära saada ja siis edasi vaadata vaikselt. Aega on, kiiret pole mul kuhugi, võin ka 30 aastat seda ehitada
Pealegi, mis "meeletust" jõust siin juttu on?? tuleb mis tuleb, kui midagi üldse tuleb vb lendab esimese käivitusega laiali

ingmar kirjutas:

mart154 kirjutas:20bar = 20 kg/cm2 * 70 cm2 = 1400kg ju?

mitte, et minagi midagi väga füüsikast tean, aga kas mitte:

bar = düün / cm² (jõuühik jagatud pindalaühikuga) ? ehk siis g*cm/s² * cm²?

Viljus, sina oled teadlane, kuidas näeb välja õige füüsika?

Võtsin kohe viki peedi lahti, endine Nõokas ei saa ometigi füüsikas nüüd ätta jääda

p=F/S ehk siis rõhk = jõud / pindala

1N/m2 on SI ühik paskal

1bar = 100000Pa

seega 1bar = 100000N/m^2 => 10N/cm^2 ~1kg/cm^2

Pole ammu tehud töödest rääkinud.
Sai siis vahepeal muretsetud üks vw corrado tagumine luuk.

Vahtisin jälle iterneeduses ringi ning vaatasin, et mõndadel ehitatud põrradel on tagaluuk kerest eemale toodud. Seda siis selleks et lasta rohkem õhku mootori ruumi. Mõtlesin, et võiks endale kaa midagi taolist teha, aga samas ei taha ma eriti põrnika välimust muuta. Seepärast siis ka see corrado luuk. Teadupärast on corradol selline süsteem et saavutades kiiruse 120 km/h tõuseb tagaluugist tiib üles, et tagaots paremini maadligi suruda. Ma küll ei hakka seda kiiruse basil töötavat süsteemi kasutama, aga luugi küljest sain ajamid mis on piisavalt tugevad et seda luuki kinni hoida...Mul vaja seda süsteemi siis pm just väiksel kiirusel kasutada.
Ajami süsteem ise siin:


Siin ka mingi esialgne raam ajamite kinnitamiseks:
Siin peaksin ka tänama AUT09 poisse, kes on selle süsteemiga üle nädala juba tegelenud...Usun, et lõpuks saab see ka valmis ja hea


Siin näha luuk kinnises nö tavaasendis:


Ja siin siis lahtises:



Vahepeal on ka keskkonsool mõnevõrra edenenud:

Samuti on ka see näidikute plokk mõnevõrra selgema kuju saanud. Aga kuna pole see klaasriidest asjade tegemine, õigemini vormide valmistamine, nii lihtne midagi, siis seal veel palju tööd, ning korralike pilte pole, siis ei hakka eriti vaevuma hetkel sel teemal rohkem.

Eelmine nädalavahetus sai ka alustatud mootori komplekteerimist. Siinkohal kirjutaksingi meeldetuletuse nii endale, kui ka Ingmarile, et talle nädala lõpus helistaksin!!!
Kahjuks jäi see kokkupanek üürikeseks, kuna üks õlipihusti siiski ei sobinud ja see läks treialite kätte ümberehitamisele. Samuti suutsin ka ära kaotada kepsu saalded töökojas esimese hooga, mis õnneks aga pärast ruumi koristust välja tulid. Eks kui Pihusti käes võin komplekteerimist jätkata.

Ahjaa...Kes siin teemat rohkem lugenud siis nagu teate oli mul juba turbo olemas, selleks oli siis väike Garreti GT17v. Nüüd kui kolle peaaegu valmis siis avastasin et see turbo ikka ei sobi mulle, kuna tal asus õlitus minu jaoks vale poole peal ja kodasid keerata ei saanud muutuva geomeetria tõttu. (Tänud Joosepile) Seega tuli too turbo maha müüa. Asemele jõudis täna Tallinnast siis teine turbo, mis täna läks juba joonestaja kätte, et saaks turbo flantsid ära joonestada ja siis hiljem laser lõikusesse saata. Et lõpuks saaks siis selle kollektori lõpetatud ning võiks vaikselt vaikselt mõelda mootori kokkupaneku peale mõelda