Foorum

Nonii....
Kui suvised hobisõidukid talvekorterisse pannakse-siis minu põrnikas teeb lumiseid proovilende. Vahepeal on nii tellitud/installeeritud ja vajadusel korrastatud Ingmari ja Jeffi abiga enamus sõiduki sõlmedest. Tuled põlevad-pidurid pidurdavad ja mootor nurrub kenasti.Paigaldatud on isegi soojavahetid-nii et salongis külm ei hakka. Kivikaitse ja mastiksiga sai üle käidud koopad ning põhi, -paigaldatud talverehvid ,tehtud tehniline ülevaatus ja kindlustus.
Tegemist vajab veel salong ja nipet-näpet ilupudinad.St. istmete riie vahetada,samuti uksepolstrid,osaliselt põhjamatte ja lagi.Igav ei hakka ju vana autoga kunagi...
Oleks loogiline, et kui ehitus on lõpusirgel ja soovitud lõpptulemus juba käega katsuda on saabumas ka hingerahu...-aga kaugel sellest. Ehk siis-kui kellelgi on soov sellist autot omada -igapäevasõidukina või suvise hobiautona-võib julgelt mulle kirjutada.Vaheltkasu teenimise eesmärgil ma seda projekti ei paku.Seega rahasse arvestatult oleks müügihind väiksem,kui sellele projektile reaalselt raha on kulutatud.Täpsemalt saab arutada auto kõrval...

Märkasin põrnikaga bussi kõrval seistes et: buss on suurem.... ja mahukam....ja...

Tauno.
tauno@planet.ee

Siin sa ilmselt teda niiviisi ei müü. Eestisse üldse ilmselt ei müü sest siin on reeglina harjutud rulliga värvitud kärakatega mil mootor kohvi, kere mäda, plekid kõverad jne. Tüüpiline arvamus on selline, et põrnikas on põrnikas ja miks mingi tonni-paarine peaks sitem olema...või "kui ma ise ära teen" saan vapsee poolmuidu.
Auto on piisavalt aus, et nettiautosse või blocketisse üles riputada.
Kui bussi tahad on reaalsem võimalus ehk vahetust pakkuda (Tead ju ise mis tunne võib tekkida, kui aastaid ehitad ja sõita pole millegagi saanud, ehk on see piisav, et mõni oma bussist loobuks igati liiklusvalmis korralikult tehtud põrnika vastu)

Ilmselt ei müü tõesti! Aga proovida ju võis..-nägemaks kas ja milliseid mõtteid selline sõiduk tekitab.
Kõnealune isend on kõigi temakallal olnud meistrite poolt hoole ja armastusega tehtud-seega igati tore ka endal sõita.
Ongi selline filosoofiline küsimus hobiauto remondist.Arvestades,et iga teenus maksab-isegi ise tehes.Ja kõike ei jõua ju ise teha. Üldjoontes on ju oskajal keevitajal suht ükskõik kas ta keevitab vana põrnikat,mosset,volgat või ka avariilist uut mersut näituseks. Võrdlusena Tartu ettevõte: http://www.estunic.eu" onclick="window.open(this.href);return false; Juhataja ja eestvedajaga vesteldes makstakse keevitajale 25-30 eurot tund (Volga-Mosse või Pobeda keevitamise eest)! Üks auto on plekitöödes ca. 2 kuud. Seega keevitustööd surusjärgus 8-10 000 eur. ja kogu auto renoveerimine 30 000-50 000 eurot. Klientide sõnul ilmselgt mõistlik hind-muidu ju tellimusi poleks.Ja tellijateks valdavalt Eesti kodanikud.
Huvitav on asjaolu jah,et kui korrastatud põrnikas on suurusjärgus 3-5tuhat eurot -siis huvi tavaliselt enam ei tunta...Tegemist 10x halvema/sitema/mõttetuma hobisõidukiga ilmselt...

Pane siis vähemalt siia foorumisse kuulutus.
Seda teemat igaüks lugema ei satu. Ja Motors24 oli vist kuulutamine tasuta.

(müüsin kevadel 2500ga rulliga värvitud, haamriga klopsitud tiivaservadega T2b [tehtud enne mind]
tuli üks firmajuht, maksis 3000 ja sõitis minema [kuna mitu huvilist lubas paari päeva jooksul ostma tulla]).
Nii et kõik sõltub olukorrast.

Mõnda klaasi või spidomeetrit või muud spetsiifilisemat pre '64 Beetle juppi veel vaja on, siis PS.
Ehk leian toonori kastidest.

Ma ei tea palju neid volgasid toodeti kuid ilmselt mitte 25 milj. Ja kui meie foorumi liikmedki ei tea mis vahe on 1300 1302 või 1303 vahel siis tulebki välja, et põrnikas on põrnikas ja ei ole sinu oma parem kui teise mehe oma sest küürakad ja õhkjahutajad ju mõlemad.
See on lihtsalt selline auto, mida nokitsevad nostalgitsejad, kellele see miskeid emotsioone põhjustab seoses 20a taguste mälestustega....midaiganes see siis neile meenutab. Kahjuks ei tea nad isegi mis auto neil oli või millega nad sõitsid. Kahjuks on ka nende töövõtted ja varuosade saadavuse teadvustamine tihti pärit 20a tagusest ajast ja pole harv juhus näha nendes pillides ise needitud piduriklotse ja sidurikettaid, mosse mansette pidurisilindris jne jne millega pole vaja enam ammu oma pead vaevata sest KÕIKe on saada ja võrreldes vene auto taastamisega on varuosad odavad. Mulle helistas paar nädalat tagasi inimene kes küsis originaal klotsikatte paksust, et trumlid üle treida ja paksemad katted leida. No milleks?
Igatahes loodan, et sa saad selle bussita veel veidi elada ja see sul rahulikult olla laseb mitte nagu minu puuduv nukkvõll, varsti saabuvad klapivedrud vms

Täna helistati ja küsiti kas minu juurest on vaja põrnikas Tallinna viia ja Iltis asemele tuua.Et siis selline vahetus?

Miski teema on neil õhus tõesti

...pidimegi sellel nädalal mudu põrnika-iltise tutvumisseminari tegema..kuid mul keegi tutvusringkonnast avaldas soovi raha koguda ja äkitse põrnikaomanikuks hakkama,-see pole muidugi ka kindel,aga esmajärjekorras on mul muidugi eelistatud müügivarjant..-eks näis.
Oskab keegi Iltsisest pajatada midagi ?! ise sõitnud ma ei ole..maanteele vist väga assja pole..ulub-undab-ja lõõtsub tuult sise. rohkem mudas mütata ...-nii mulle teda iseloomustatud.
Muide Iltise omanik leidis varjandi transpordil ,kus Tln. Tartu treilaots on 40 euri auto kohta.Tea siis kas Anvaril oli see hind või...

tauno kirjutas:Oskab keegi Iltsisest pajatada midagi ?! ise sõitnud ma ei ole..maanteele vist väga assja pole..ulub-undab-ja lõõtsub tuult sise. rohkem mudas mütata ...-nii mulle teda iseloomustatud.

oleneb võrdlusbaasist. Teenisin aega 2000..2001. Sidepataljon, kus toona veel palju vene tehnikat oli. Mu furgoon-UAZi kõrval tundus Iltis suisa luksuspill. Kerge ja väike - sobib meie "mudasse" kenasti. Pole maanteel nii hull kedagi. Võib ju ka mõnest moodsamast premium-klassi kulgurist sama aasta väikeautosse istudes tõdeda, et selle punniga ei sünni maanteekilomeetreid mõõta
tehnika ei ole päris peavool ja mitmete juppide väidetavad hinnad tundusid kolossaalsed. Ei julge öeldagi, mis oli väidetav amordi tükihind. Pähe kargas number 2000eek, aga see polnud ka toona üle mõistuse summa. Teise numbrina pakuks 7000eek, mis võiks paremini söövitada mälestuse, mis tänini kusagil kõrva taga... Igatahes võib pidamine selliste kohtade pealt üllatada. Juba soetamise järel, kui eelmine omanik on üllatused kätte saanud, aga jupid vahetamata jätnud. Või äkki juba ise kuliibinlusega tegelenud ja küljes on asju, mille külge nt roppu raha maksvad jupid enam ei passi...
Wikipedia väidab, et toodeti perioodil 25..35a tagasi <10000tk. Jupimajandus ei pruugi seega ka ainult hindadega üllatada - saadavus võib tugevamalt pidurit pressida. Alustades kasvõi käsipiduritrossist - lihtne asi ning isegi kui sillad on millegi omad, on see ka kerega seotud asi ja kindlasti mudelispetsiifiline.

Sellist ilusaks ja korda tehtud põrnikat ei tasuks mingil moel mingi Iltisega vahetada,ilmselgelt oleks suur tagasiminek! Aga noh maitsed on erinevad.Metsas müttamiseks on teised masinad,mitte Golfi mootoriga kingakarbid.Parem tee lõpuni valmis ja müü mujale nagu Jeff01 soovitas,kui Eestist ostjat ei leia.

Kui vähegi kannatab ära tee seda vahetust.Oleks likviidsust ostaks isegi aga Iltis? No ma ei tea...

jeff01 kirjutas:...Eestisse üldse ilmselt ei müü sest siin on reeglina harjutud rulliga värvitud kärakatega mil mootor kohvi, kere mäda, plekid kõverad jne. Tüüpiline arvamus on selline, et põrnikas on põrnikas ja miks mingi tonni-paarine peaks sitem olema...või "kui ma ise ära teen" saan vapsee poolmuidu.....

Arvan, et "rulliga värvitud kärakas" on parem lahendus, kui maa sisse mädanenud põrnikas. Võimalused on erinevad riigis, kus keksmine palk on alla 1000 euri. Kui pinnale jääksid AINULT ülikvaliteetselt taastatud autod, oleks pilt ikka eriti nutune. Minu lugupidamine KÕIGILE, kes viitsivad asjaga tegelda ja upitavad vanu volkareid tänavapildis

Jah mõnesmõttes on sul õigus....see hoiab tõesti mõnd autot taastatavana kui talle paksult värvi peale rullitakse ja aastas 10 meetritki edasi veeretatakse.
Siiski arvan, et 10a pärast on need garaazileiud suht otsas. Praegu mädad pillid on siis metallihundi roaks saanud ja praegu enamvähem pillid on siis mädad kui neid just nö projektiks ei võeta. Autod mis on väärt tõusevad normaalsesse hinda ja pole see enam alla 1000€ kuupalgaga inimese hobiauto sest foorumist kaovad need "Võta tonni eest 2põrnikat" kuulutused ära. Saab paratamatuseks see, et kui ise teha ei mõista siis peab palju raha olema et sellist hobikat pidada.
Kõnealuse 1200 müük on ilmselt päevakorrast maas kuna enne võtan mina SMS laenu ja ostan ise ära kui lasen Hiltise vastu vahetada Teen garaazi ruumi ja panen ta talvituma. Teeme talle enne kevadet sisu sisse ja naudime 2014 kevadet siis õhkjahutajaga liigeldes.

Kui kedagi huvitab muidu vana põrnika taastamine ja tal päris täpset ülevaadet pole mis sellised tööd maksta võivad siis suurusjärk on selline:
500-1000€ toorik (Tihti tasub võtta parim saadaolevaist, olgu või kalleim)
500-1000€ uued vajalikud plekid (karbid, põhjad, tiivad, taganurgad, esimene raamiots vms
1000€ plekitöö asjade paika sobitamise, keevitamise, sirgu koputamise jne näol (Selle raha eest koputab silub ja keevitab teda meister maksimum nädala)
1500-2000€ värvitöö koos materjalidega (Odavas kohas tehes sest epo / happe - krundid, roostemuundurid, täitekrundid, värv, lakk, liivapaberid, pahtlid, põhjamastiks jne maksavad omale tehes ca 500€
1000-1500€ sildade, tihendite, liistude, tüüblite, interiööri detalilide tellimine / renoveerimine.
500€ mootori kuluosad + töö eeldades et pole utiil (See on igati säästukas veel tegelikult)
Ja ongi ülepingutamata 5000-7000 € kulunud olenevalt sellest kui hea tooriku otsa saadi ja kui korralikult töid teostati.

Ma pole ise busse ehitanud kui mõni mootoritegu välja jätta kuid omanikelt kuuldu järgi on hinnad vähemalt minu kirjedatu x 2 ja see teeb bussi ikka suht jõuka inimese hobiautoks.


Konkreetne auto pole põrnikate etalon ja tal on veel tegemist omajagu (Sisuga põhiliselt) aga üsna heas korras pill saab tast küll. Kahjuks on aga Eestis ka 5000€ investeeringuga auto hind kohe peale valmimist max 2500€ (Peab vist isegi õnnelik olema kui pool tagasi saad. Müügiks tehes peab tegema palju järeleandmisi ja kohati üle perse, et vähem hävida.

Paras heategevus meil siin see põrnikate elus hoidmine mida ingmar vedas. Mul viimaste aastate jooksul üle 10 mootori tulnud kokku panna ja üldpilt on selline, et eestis sõitnud plokid on KÕIK standardmõõdud ja 90% neist on otsas. Eestis puudub hetkel ka tööriist millega neid plokke taastada ja vaevalt, et keegi viitsib sellist asja osta kuna selle raha eest saab hetkel 4-6 samas seisus mootorit või terve põrnika . Ehk mul varsti on selline tööriist kuid tundub, et rohkem oma tarbeks aga asi pole vaid maksejõuliste klientide vähesuses vaid inimeste teadmatuses...ma olen korduvalt kuulnud juttu, et hooratta poolse saale pesas peabki soon sees olema Vahetatakse simmereid ja vahetatakse saalesid aga õli muudkui niriseb ja survet on vähe.

Shoptalkist jäi silma see, et kui tahta deutzi silindritest type 4 motole silindreid teha siis pole mõtet kui sa sa just 25€ tunnihinnaga treialit ei leia ja seda öeldi veel suht irvitades. Nii, et eestis on meil lugu veel suht lihtne kuna asjalikke treialeid leiab ka 15€ eest / h

jeff01 kirjutas:Kahjuks on aga Eestis ka 5000€ investeeringuga auto hind kohe peale valmimist max 2500€ (Peab vist isegi õnnelik olema kui pool tagasi saad. Müügiks tehes peab tegema palju järeleandmisi ja kohati üle perse, et vähem hävida.

kas see on ainult Eestis nii?

aga üldiselt paistab mulle, et Sa vaatad HOBIautondust vale nurga alt. Hobidele kulutatud raha ei nimetata üldiselt investeeringuks vaid kuluks. Vastasel korral tuleks hobisid üldiselt muudmoodi valida, kui meeldivuse aspektist - siis poleks nad aga enam päris hobid...
ehk siis mu meelest on küll normaalne, et omaniku valikul ja omaniku soovil X raha eest korrastatud või ehitatud masin on seda raha väärt eelkõige omanikule. Paralleel nt "1keur väärtust omava vana panniga, millega saab sõita punktide vahel" - kui sellesse lihtsal juhul masina väärtuse jagu uusi tükke panna, ei ole masina väärtus 2keur. Vähemalt müügi võtmes - kui omanik ise järgmised 10a selle masinaga edasi sõidab, siis talle vast on

Su viidatud etapihinnad on jah tagasihoidlikud. Aga põrnikas on väike ja ka kõik plekid saab vast soetada - nii on pleki- ja maalriosa odavam. Kui plekki käsitööna väänata ja pinnad on suuremad + vähem-modulaarsed, on üritus kulukam.

Teet,
väänab ja keevitab rõõmuga ise - pahteldab aga vastumeelselt ja ei kurda, kui selle töö "majast välja" saab

Ei see pole vaid eestis nii, kuid soomes / saksamaal / usas tean vähemalt mõnd juhust kus on hobiauto pidamine raha mitte välja viinud. (Mitte küll eriliselt sisse toonud kuid siiski plussi jäänud...Andestage mu EGO kuid mu jetta projekt tundub seni samamoodi pigem tulu toov kui raha välja viiv kui ta praegu otsustaksin maha müüa ja samamoodi mu 944...Kehvemas korrras autode vähenedes on korralike hinnad tublisti kerkinud....eriti väljaspool eestit. Põrnikas on mul häving....totaalne sest ma ei tea ise kah mis tahan ja see on juba kolmas kord värvida 1000km sõidu kohta )

Kas see ikka on nii vale vaatenurk püüda ehitada selles suunas, et müües vähem hävida?
Vaadates inimeste püsimatust kus ehitatakse auto ja 1-2 aasta pärast on huvi millelegi muule konsentreerunud on siiski tark seda raha nö õigest otsast investeerida....nii, et see ka kusagilt välja paistaks ja midagi auto juures ka HEAD oleks. Pooldan millegi korralikult korda tegemist rohkem kui igaltpoolt midagi tegamist. Karbitäit piduriklotse võib ju jagada nii ühe kui 2 silla peale. Keret võib parandada ju igaltpoolt natukene või teha siis vähemalt põhi korralikult korda. jne. Mulle tundub, et nii käitudes on müüa pärast justkui rohkem.
Lõpetaksime nüüd offtopicu võõras teemas...ja mulle ei pea õigus jääma.
EDIT: Kuna siin foorumis käib niikuinii elu vaid T3mede ümber on ka offtopic siiski ilmselt parem kui mittemidagi