Foorum

dexter kirjutas:ainuüksi juba klaaside pärast...aga never say never

peale tagumise klaasi on tal ju kõik ülejäänud "sirged" (esiaken on teava kumerusega), selliste uute lõikamine pole ju teab mis suur kunst

ingmar....kuss ärge nüüd ajage mulle selliseid mõtteid pähe...kusjuures juba käisin töökojas pea ruumi mõõtmas... seda seal piisavalt damn...kiusatus on suur
Eks homme ajan nõukogu kokku ja küsin arvamust töö juures

eiei, sa oled just selles õiges positsioonis... hullus on peale tulemas, praegu just peab kõikvõimalike ideid peale pakkuma

"pole ju paremat aega inimest lüüa, kui siis, kui inimene maas lamab"

nüüd küsimus jälle siis: Kus saab tartu kandis klaase lõigata ja kui palju selline nali umbes maksma võiks minna?

krt te üldse seda mõtet mul peas edasi arendasite

eks ma siis avitan veel tiba takka...

Saint-Gobain on tartus - http://www.autoklaas.ee/

TARTUS
Avatud: E-R 8-18, L 10-15
Ringtee 58
tel 7 425 895, fax 7 425 908
gsm 50 67 362
e-post: sales@autoklaas.ee

minuarust nemad lõikavad kohapeal asjad valmis. FW sai ka uued esiklaasid sealt, kuna me (ok, peamiselt mina) olime lollid ja keevituse ajal seisid klaasid katmata seina ääres. tulemuseks olid nad metallitäppe täis

dexter kirjutas:plaanis happe krunt, krunt, kivikaitse ja siis korralik kiht põhja maastikut.

IMO oleks mõistlik krundi peale ka kattevärv panna - see oleks siis selles kirjelduses üks kiht, mis ei laseks niiskust üldse läbi (krunt on ju siiski "poorne"). Pole otsest krunt vs värv katset teinud (ilmselt väga suur küll erinevus ei tule), aga mõned aastad tagasi sai roostetava plekiga sektsioonide kaupa erinevalt puhastades/kattes selline väike korrosioonikindluskatse tehtud:
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=22681
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=22682

Tänud Ingmarile aadressi eest, esmaspäeval või teisipäeval lähen käin läbi ja küsin mis nad arvavad asjast.

Sry unustasin lihtsalt värvi sinna vahele kirjutada kui toda postitust kirjutasin, eks need aurud oli pead ja väsimus kaa peal, värv läheb muidugi vahele, ja Teet, sul õigus, krunt on poorne ja lausa imab vett endasse, nagu svamm :S, seepärast ei tohiks teha ka märg lihvi krundile;)

Täna siis reede ja asi on jõudnud nii kaugele, et poisid lõikasid juba enamus roostetanud kohti välja nig enamus uued plekid on valmis tehtud, vaja veel külge keevitada, kõige problemaatilistemaks kohtadeks olid siis kunde poolne karp, juhi poole tagumise istme juures olev piit ja juhi ratta koobas, jalgade juurest. usun ja loodan et esmaspäeval peaksid kere keevitus tööd lõppema, siis saab masina küllili keerata ja ka põhja alt alustada. Sealt edasi juba vaatab, eks pean mootori ära tooma

panen siis mõned pildid kah nädalaga tehtud tööst










Ehk Nädalaga siis

Sellisest



Selliseks

nii väike lisa pildiseeriale siis


P.S. harja vars ei hoia autot püsti

väike jutt ka juurde: kerel siis enamus rooste koldeid eemaldatud ja asendatud uute paikade või detailide näol. Põhi hakkab vaikselt valmis saama, mõned augud tahavad veel keevitust näha siis võib maastikuga lõpetada...karp sai kenasti vahetatud, parem kui originaal
Kui põhi valmis saab masina jälle pukkidele panna ja kere detailidega edasi tegeleda...samal ajal pean hakkama piduritele rohkem mõtlema, täna arutasin juba ühe treialiga, eks näis mis saab, hetke plaan siis et lasen treida uue rummud ja käänmikele lasen teha supordite kinnitused...See Bolt-on kitt oli küll huvitav, kuid kuramus oli ka kallis
ja pean veel uurima mis õõtsadega saab :S

Ja värvidki maastiksi vana sita peale? see küll tark tegu ei ole, soovitan põhja hoolikalt vanast pasast ja roostest eemaldada liivapritsis, muidu seal pikka pidu pole...

vana sitt alt eemaldatud :S roostesurmagi näidatud ära pabista tean mis teen

Ps põhi üks kõige korralikemaid detaile selle masina juures, on ka näha et mingi aeg seda vahetatud, milleks see kogu vana maastiks maha hõõruda kui seal all roostet pole on siiani seisnud seisab ka edasi, ära lase end pildil petta, lihtsalt tagumine osa pole veel seda eeltööd läbinud, sest maastiks sai otsa täna...

väike areng jälle nagu piltidelt näha, täna sai siis põhja alune lõpetatud, sellega läks oodatust natuke rohkem aega, aga valmis ta sai. Sai keevitatud ka mootori tugedele tugevdused, et asi ikka vastu peaks ja lõpetatud ka maastiksi peale kandmine.

Kui auto oli tagasi õiget pidi, siis tegin ka põhja seest poolt rooste surmaga üle tehtud, värvitud ning seejärel kivikaitsmega üle lastud..

Edusammud on ka ülejäänud kere detailidega toimunud, enamus detailidelt hakkab lõpuks see põranda värv maha tulema, AUT08 poisid on ikka vägevalt toimetanud mõnel detailil on eriti lahe muster alt välja tulnud

täna oli ka see suur päev siis kuis soetasin ära siis vw transporter 2.0 51kw õhkjahutusega mootori(kahe karpaga), kaasa sain veel hunniku lisa varuosasid...eks kui kerega hakkan eesmärgini jõudma siis tõstan mootori kere peale ja vaatan kui hästi ta sinna sobib ja mida on vaja ümber teha...
sain ka hea mõtte salongi soojenduse suhtes mootori eelmise omaniku käest nimelt vedada õli radikas akna alla ja sellest soojendus teha. jahutab õli esiteks korralikult, ning samas saaks ka klaasi udust puhtaks eks vaatab seda asja kui hakkan mootorit peale sobitama.

Järjest rohkem hakkab mind häirima pidurite mõte, täna käisin juba transporterite käändmike ja piduri süsteeme uurimas, lähipäevil võtan põrra käändmiku kaasa ja vaatan kas mõne bussi (T3) pidurid sobivad, silmaga vaadates paistis et on isegi mingi väike võimalus...

Ei tahaks küll entusiasmi jahutada, aga kas on ka mingi plaan, kuidas see 2,0 mootor sinna vahele aretada?
Lihtsalt selle mootori gabariidid on (eriti pikisuunas) originaalist oluliselt suuremad ja ilma kas keret või mootorit ümber ehitamata siin ei pääse.
Tavaliselt tehakse ringi mootori jahutus, sest see määrab gabariidi. Spetsiaalsed jahutuse komplektid on müügil (nii põrnika kui Porsche mootori stiilis), aga väga odavad nad vist ei ole.
Eestis veereb ringi ka üks põrnikas, mille tagumine ots on 2,0 bussimootori ära mahutamiseks paarkümmend cm pikemaks aretatud, aga see ei olnud vist ka väga lihtne.
Kuna see mootor on originaalist ka omajagu raskem, siis oleks ehk kasulik ka tahapoole tala jaoks mingi kinnitus aretada (mootoril on ju tala nagunii olemas).
Seda õliradika mõtet ei oska ka eriti takka kiita. Mõnes mõttes on ju kena, kui saab õli jahutades ühtlasi salongi kütta, aga häda on selles, et seda kütet ei saa välja lülitada ja ta kütab kõige rohkem siis, kui seda üldse vaja pole. Kui jahutussüsteem ringi teha, siis tuleb küll tõesti ka õliradikale uus koht leida.
Ja veel - selle mootori originaalkarpade süsteem on üks üsna äpardunud leiutis ja meie klubi bussiomanikud on nende tuunimisega üsna palju halle juukseid kasvatanud. Mõni üksik on nad korralikult jooksma saanud, enamus vist mitte. Nii et igaks juhuks tasuks mõelda ka alternatiivse karburaatorite süsteemi peale.

Vaid loe ja imesta kui palju know-how-d meil siin leidub (Välismaa foorumitest sellise info välja kammimine võtab ilmselt tunde)

tänud asjaliku info eest
mootori jahutuse ümber tegemisega olen juba kursis, pm ka paar ideed peas, kuid neid ei oska ma siin ennem seletada kui puht praktiliselt läbi proovin hetkel veel endalegi liiga segane
soojenduse radikaga soovitati teha juurde klapp, mis vajdusel suunaks sooja õhu salongist mööda, vajadusel salongi...eks selle asja peab kaa läbi veel mõtlema, hetkel ainult ideed ja ootavadki kriitikat ning vastukaja.
Veel niipalju juurde, et karpad siia mootorile peale ei jää, kindlasti läheb mootorile pritse peale, sain mootoriga kaasa ka pritsele kõik vajaliku, va arvatud kollekori osa kuhu pihustid kinnituvad

jeff01 kirjutas:Vaid loe ja imesta kui palju know-how-d meil siin leidub (Välismaa foorumitest sellise info välja kammimine võtab ilmselt tunde)

just, seepärast ongi hea kui info omast käest võtta ma pm iga õhtu pühendan mõned tunnid vortexil ja thesamba lehtedele, ning mõndadele veel...aga ikka kõige rohkem infot saab ikka siit, siin juba info usutavus palju suurem

tänud veelkord kõigile kes Know-How`d jagada viitsivad