Nüüd aga on nii, et buss, mille sain odavalt ja mis mind truult nii umbes 50000km on juba teeninud on hakanud lõpuks lõivu nõudma ja kapriisitsema. Võibolla selle pärast, et mitu kuud sõidan ringi, pidurikettad salongis, mitte rataste küljes ;)Aga jah, õhel ilusal õhtul, kui olin kammitud/pestud/puhtad riided seljas, sotsiaalsele üritusele minemas,istusin bussi, vajutasin alla siduri, et starterit anda, kui pedaal lihtsalt vajus vastu põrandat. Kuna teisel bussil puudus kindlustus, ja järgmine hommik oli vaja kindlasti liikuda, siis vahetusidki peoriided tagasi tunkede vastu, paistis, et sidurisilinder oli ööpäeva jooksul süsteemi õlist tühjks tilgutanud. Õhtul kell üheksa pole just palju kohti, kust saada töötav sidurisilinder. Eriti veel, kui doonori käigukast on hulga kilomeetrite kaugusel. Eks siis tuli võtta silinder mittedoonori küljest

Sai kiruda kõvasti saksa insenere, sest üks kinnituspolt tegi eriti peavalu, sidurisilindri kinnituskronsteinile tuleb siis tulevikus üks auk puurida kust 13 padrun läbi mahuks...
Mittedoonoril murdsin toru küljest kuna olemasolevates tingimustes ma teda valge inimese kombel küljest ei saanud. Jälle.Õnneks sain õhutusnipli vähemalt liikuma. katkise auto kallale minnes otsisin välja spets õlitorude võtme, paraku minu suureks imestuseks oli siduritoruks plasttoru millele see spetsvõti lihtalt peale ei läinud. Seekord oli siiski allah minu poolel ja see toru õnnestus tervelt kätte saada.Silinder külge, Õhutasin veel, niipalju kui üksi sai , ja läksin magama lootuses, et asi sai korda. Hommikul siiski asi nii roosiline ei olnud, pedaal küll millegile rõhus, aga paigalt pidin siiski võtma siduri ja starteriga ja käiku vahetades tuli mängida vahesiduri, vahegaasi ja meelitamisega, mõned koorrrad ka hirmsa ragina saatel... Sain hädapärased sõidud tehtud, paraku järgmine hommik oli ka sellest silindrist õli välja voolanud, nüüd siis panen täiesti uue silindri ja loodan, et see lõpuks jääb pidama....ja mittedoonorile tuleb ka uus muretseda...