viimasest postist juba aega, vahepeal imelikke asju juhtunud ikka. Näiteks ostsin vahepeal juurde veel kolm bussi, ühe bensuka 83 aastast, ühe synkro mis paraku ei liigu ja on ainult tagaveoline , ja ühe juppidena. Pruun buss nimelt hakkas imelikke asju tegema, näiteks vilgutab ta pahatihti õlituld kuigi õli on piisavalt. ja see vilkumine kaob, kui juhtmeid liigutada. võta nüüd kinni, milles asi. vilkumine ei sõltu pööretest ega õlihulgast. samuti ei põle enam peale geneka vahetust akutuli ega põle ka süüte sisse keeramisel õlituli. nii et armatuur on suht pime. samas julge hundi rind on rasvane, midagi kokku jooksnud ei ole siiamaani...
Nii et ostmise algtõuge tuli hirmust jääda jalameheks. Valge bensukaga olin varemalt ka ise kulgenud aegajalt nii et kaubad sai kokku lepitud pimesi. suur oli minu üllatus, kui selgus, et sõitmiseks ostetud buss oli lõigatud auklikuks(roostekahjustused) ja seest tühjaks lammutatud , samuti ei käivitunud enam ega kogunud pöördeid. Nägin siiski tehingus potensiaali, kütusepaak sai külge tagasi ühendatud, mingi imega asi käima aetud ja käruga oma juurde veetud. edasi järgnes aukude kinni keevitamine. ja rulliga värvimine. kuna oli vaja kiirestikiiresti saaremaa reis ära teha. muidugi ei tahtnud päev enne ärasõitu asi käima minna ja reisi toimumine oli viimase sekundini enamvähem kahtluse all.

kohtumine meikari bussi riotiga
reis sai imekombel tehtud, bussi katusel ja sees magatud, aga järgmise tripi ajal juba esimestel kilomeetritel oli vaja otsida asendusbuss sest valge ratsu hakkas vilgutama õlitulega kuniks lõpuks see jäigi põlema, karteris mitte tilkagi õli ja mootoriruum üleni õline. vigaseks oli kulunud väntvõlli otsasimmerling.
peale selle vahetamist buss pisut jälle liikus kuniks hakkasin uurima, mis põhjustab starteri vaevalist pöörlemist vaatamata laetud võimsale akule. starter seest puhta must. tipatapa forssi ja uus starter näppu. nüüd ajas mootorit ringi kui pöörane, aga käivituda endiselt ei raatsinud , eriti peale pikka seismist mitte. läksin karbussi kallale. gaasihooba liigutades kiirenduspumbast tuleb vaid mõni vaevaline tilk bensiini. kompressorit ei olnud, siis üüdsin käepäraste vahendite ja võimalustega kiirenduspumpa tööle saada ja viimaks kopsujõul see ka õnnestus, miski tykk läks liikvele ja nüüd buss ka käivitub palju lõbusamini. Suurim ebameeldivus bussi kallal on suur kütusekulu ehk siis igapäevaseks sõitmiseks see aparaat ei sobi. kütust kipub minema ikka sinna 10-15 liitri kanti sajale, ehk siis peamiselt kõlbab buss lustisõitudeks ja hädaolukordadeks

buss ootamas uut simmerit

paanilised keretööd

nii vedasin katuseplekke