Veider on just see asümmeetria - ühe poole pind on korras, samas kui teisel pool oleks nagu kuivale jäänud. Ploki raamlaagrid tunduvad olevat ühes mõõdus ja ühel joonel (niipalju kui käepäraste vahenditega mõõta õnnestus), saalede headuse kohta ei oska midagi öelda. Defektne väntvõll on esmapilgul kõige ebatõenäolisam (ja ka kõige ebameeldivam) variant, aga just sealt õnnestus leida väike, kuid siiski mõõdetav anomaalia. Näib, et väntvõlli laagripinnad on tiba mõõdust väljas ja ka tiba koonilised: liugepinna ühes otsas on läbimõõt 54,73 ja teises otsas 54,74 mm (peaks vist olema igal pool 54,75). Mul pole mootoriehituses niipalju kogemust, et öelda, kas need mõnesajandikulised hälbed võivad põhjustada selliseid tagajärgi, aga puht-loogiliselt seletaks see asümmeetrilist kulumist küll. Saale keskelt õlikanalist liigub õli eelkõige sinnapoole, kus väiksem takistus (suurem lõtk) ja teine pool võib jääda kuivale. Lasin vända lihvida korraliku reputatsiooniga töökojas (Tallinnas Lõvipargi juures, kus praegu on restorani köök) ega pidanud tookord vajalikuks nende tööd kuigi põhjalikult üle kontrollida.
Nüüd on siis paras hetk kukalt kratsida ja mõelda, mis edasi teha.
