Moderaator: ingmar
sellisest asjast kuulen esimest korda - ühe tööpäevaga kõikidele "misiganes valdkonna" küsimustele vastamine pole ju ka tegelikult reaalne - niiet uurisin järgi. Tegelikult on nii ja see kõlab palju mõistlikumalt:Style kirjutas:Legaalsuse kohapealt saatsin järelpärimise Maanteametisse (ARKi), aga, nagu ikka EV riigiasutustega, kes peavad 24h jooksul vastama, pole sealt vastust loota.
Telefoni teel esitatud küsimustele vastataks koheselt kui see võimalik. Kirjalike küsimuste korral sõltub, kas tegu teabenõude või selgitustaotlusega.
Ükski riigiasutus EI PEA andma vastust 24 tunni jooksul.
Kui tegemist on teabenõudega, st küsitakse dokumenti, mis on asutuses valmiskujul olemas, siis on menetlemise põhimõtted kõikides riigiasutustes sellised:
teabenõude registreeritakse selle saamise päeval või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval ning sellele vastamine toimub viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates registreerimisele järgnevast tööpäevast;
Teabenõuet ei registreerita, kui see on anonüümne või see on esitatud suuliselt ja täidetakse viivituseta;
kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev või kui teabenõuet on vaja täpsustada, võidakse vastamise tähtaega pikendada 15 tööpäevani.
Teine asi on selgitustaotlus, kus vastusena tuleb küsija jaoks luua uus dokument - küsitakse teavet, mis ei ole otseselt dokumenteeritud, millele vastamine eeldab täiesti uue teksti kirjutamist, millega võib kaasneda näiteks paljude faktide kogumist väga erinevatest allikatest. Näiteks küsitakse selgitust mõnele seadusepügalale või mõne tegevuse võimalikkuse kohta (ja asutuses ei ole "sahtlist" vastust võtta, vaid see tuleb koostada vastavalt küsimusele). Selgitustaotlusele vastatakse viivitamata 30 päeva jooksul. Keerulisemates olukordades (nt. tuleb omakorda nõu pidad mõne teise asutusega, koostada täiendavaid analüüse vms) on vastamise tähtajaks 2 kuud.
) avaldus üldise mõtte selgitamiseks, siis sõltumatu eksperdiga koos tehniline pool läbi käia, ehitada vastavalt eksperdi kui professionaali soovidele, saada eksperdilt uued (passi)andmed, esperdi vastutustvõttev allkiri ning lõpuks minna ARKi, et paberid "välja printinida".
Ja pildid on ikka väljamaalt pärit.Tere
Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides on võimalik sõidukit registreerida juhul, kui see omab kogu sõiduki ühtset EÜ tüübikinnitust.
Tüübikinnituseta sõidukite registreerimise korra ja tehnonõuded kehtestab iga liikmesriik iseseisvalt.
Eestis käsitletakse Teie poolt kirjeldatut, kui üksikkorras valmistatut ja selle registreerimise korra kehtestab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määrus nr 44 «Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri», mille leiate siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13200030
Nimetatud sõiduk peab vastama Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määrusele nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» ja need leiate https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13312367
Lugupidamisega
Alar Hansov/Maanteeamet/ tehnoosakond
Tel: 620 1337; fax: 620 1266
e-mail: alar.hansov@mnt.ee
-----Original Message-----
To: Alar Hansov
Subject: Ümberehitatud VW Põrnikas -bagi
Tere!
Jäi kusagil kõrva, et mingist ajast ei ole enam võimalik EuroLiidus
registreerida nn. bagisid - VW Põrnikast tehtud lahtiseid sõidukeid.
Kas vastab see tõele?
Ümberehitus oleks teostatav "tehase" komplekti abil, kus Põrnika
algkerele originaal jõuallikaga ja alusvankri/vedrustuse/piduritega
tõstetakse peale uus plastikust kere.
Lugupidamisega,
Andres Palm